Liikmed suured elundite suurus

Kõige olulisem vereloomeorgan on põrn. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala 1 Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Põrn: normaalsed suurused täiskasvanutel, laienemise põhjused, organite haiguste ravi Tervis Enne uuringute, meditsiiniliste protseduuride läbiviimist on vaja hoolikalt uurida põrna tunnuseid ja võimalikke patoloogiaid.

Triibud Kõrbesebra koljuluustikesijalg eestvaates ja külgvaates Kõrbesebra on suurim looduses elav hobuslane.

Kehaehituselt sarnaneb ta mõnevõrra teiste hobustega. Tal on suur piklik pea ja pikk koonsuhteliselt püstine pikk kael ning peenikesed jalad, mis lõpevad Liikmed suured elundite suurus.

Karistusseadustik (lühend - KarS)

Ainuke koht, mida sebra ei näe, on täpselt tema selja taga. Karjas söövad sebrad vaatavad tihti just sel põhjusel eri suundadesse.

Triibud Kõrbesebra koljuluustikesijalg eestvaates ja külgvaates Kõrbesebra on suurim looduses elav hobuslane.

Kõrva otsas on valge tutt, kõrva tagaküljel üks lai must triip. Turjal ja seljal on pikakarvaline püstine lakk[12] mis ulatub enamasti kõrgemale kui kõrvad. Sabakarvad on suhteliselt lühikesed.

Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala 1 Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks.

Jalad on üleni kaetud peente horisontaalsete triipudega, kere ja jala üleminek moodustab huvitava v-kujulise kardinat meenutava mustri. Pikk püstine lakk on samuti triibuline.

Kas aju suurus on oluline?

Kõhualune on valge. Valge karvkate ulatub osalt ka külgedele. Koonu keskosa on valge või hallikas, ots pruun. Selle järgi on ta samburu keeles saanud nime loiborkurum 'valge tagumikuga'. Need muutuvad järk-järgult tumedamaks ja enam-vähem esimese eluaasta lõpuks on need juba mustad.

Põrna suuruse muutusi seostatakse ka autoimmuunhaigustega - reuma, erütematoosluupus, reumatoidartriit, nodia periarteriit. Reeglina ei pruugi põrna suurenemise korral patsiendil kaebusi olla või on neid väga vähe. Enamikul juhtudel määratakse patoloogiline protsess juba diagnoosimise ajal. Sümptomid ilmnevad siis, kui nääre on suur, kui see surub ümbritsevaid kudesid ja elundeid.

Nende funktsiooniks on peetud nii maskeeringut kui ka vaenlaste eksitamist. Hiljuti on uurijad välja pakkunud hoopis mõtte, Liikmed suured elundite suurus triipudel Liikmed suured elundite suurus sotsiaalne funktsioon ja need soodustavad paarilise leidmist. Arvatakse, et sebrade, hobuste ja eeslite ühisel esivanemal olid triibud, mis aga hobustel ja eeslitel on evolutsiooni käigus kadunud.

Kui sebrakari näiteks lõvi eest põgeneb, moodustavad liikuvad triibud lõvi silme ees virvendava mustri ja tal on raske loomi üksteisest eristada. Hämaras võivad triibud lasta loomal suuremana paista ja tema piirjooni hägustada. Sebrad tunnevad kaaslase mustri järgi ära. Täiskasvanud kõrbesebra ei moodusta püsivaid karju nagu hobused või teised sebrad. Ainus püsivam side on ema ja varsa vahel. Varssadeta märadtäkud ja noorloomad moodustavad lõdvalt seotud rühmi, mille liikmed võivad iga päev olla erinevad.

Karja võivad moodustada samast soost loomad või näiteks varssadega märad, üksikud märad ja noored täkud. Tihti liiguvad kõrbesebrad ka üksinda.

Põrna mõõtmed: täiskasvanutel normaalne, pindala, mõõtmed mm

Kõrbesebra täku territoorium on suurem kui ühelgi teisel rohusööjal. Kui pole innaaeg, lubatakse territooriumile sööma või jooma ka teised täkud. Täkk käib omaks kuulutatud alal pidevalt ringi, tihti seisatab ja kuulatab kikkis kõrvadega. Ta märgistab piire uriini ja sõnnikuga ning kuulutab oma omandiõigust hääleka kisaga. Territooriumi piiril võivad olla 30—40 cm kõrgused sõnnikuhunnikud.

Mida viljakamal ning rohu- ja veerikkamal alal nad elavad, seda suurem on nende võimalus paarituda.

Enamasti leiab kaklus aset 20—50 meetri laiusel piirialal. Võitlusse asutakse ainult siis, kui kumbki peab end teisele võrdseks partneriks. Sebra võib tõusta tagajalgadele ja vehkida esimeste jalgadega. Kasutatakse nii hambaid, kabjalööke kui ka jalavõtet, millest võivad mõlemad põlvili kukkuda ja seejärel juba maas edasi maadelda.

Kui üks täkkudest end võidetuks tunnistab, lõpetab ta rabelemise ja võitja laseb ta hambust lahti. Kaotaja põgeneb.

Märad kaitsevad ennast eelkõige tagajalgade kabjalöökidega. Kõrbesebra seedeelundkond on hästi kohanenud madala toiteväärtusega menüüga. Veeotsingutel võib ta läbida kuni 8 km. Väikeste varssadega märad peavad aga jooma iga päev. Märad püsivad veekogu lähedal, kuni varsad on 3—4 kuu vanused. Kõrbesebradel pole kindlat paaritumishooaega, [12] [9] kuigi sünde võidakse ajastada vihmahooajale, mis kestab maist juunini ja novembrist detsembrini.

Kui mära põua või muude asjaolude tõttu nõrgaks jääb, ei hakka ta tavaliselt indlema. Ta poegib tavaliselt pikali, varss sünnib kabjad ees, poegimine kestab 7—8 minutit.

Ema hoiab teised märad seni eemal, kui varss on ta omaks võtnud. Hiljem võib ema joogikohta minna ka üksi, jättes varsa teiste karjaliikmete hoole alla.

Kõrbesebra

Tema triibud on pruunikad ning karv pikem ja sasisem kui täiskasvanud sebral. Esimese eluaasta jooksul muutub karvkate siledaks ja triibud mustaks.

Varsad püsivad ema läheduses ja söövad tihti. Kuigi nad on 9-kuuselt juba võrdlemisi iseseisvad, jäävad nad ema lähedusse kuni kolmeks aastaks.