Kas liikme suurus on?, Juhatuse ja üldkoosoleku pädevused

OÜ-l Ja uskuge mind, naine ei anna rõõmu, kui mees on liiga suur liige. Lisandub võimalus blokeerida ebasobivad olulised otsused, eeskätt põhikirja ja osakapitali muutmised. Erandiks saab olla olukord, kus kohtutäituril on alust eeldada, et võlgniku vara on antud kolmanda isiku valdusse arestimise vältimiseks. Kui soovite asja kohtuväliselt lahendada, siis ainuke võimalus on teise osanikuga kokkuleppele jõuda. Kuidas saaks seda eemaldada?

Parem, kui suhted on selged ja fikseeritud, riske ja emotsioone on vähem. Igaks juhuks märgin, et aktsiaseltsides peab lisaks olema nõukogu, osaühingul võib soovi korral samuti olla. Nõukogu on vajalik peamiselt siis, kui aktsionäride arv on suur ja tegemist on peamiselt passiivsete finantsinvestoritega, kes ei soovi strateegilise juhtimisega tegeleda ja on selle töö nõukogule delegeerinud.

Sotsioloogilised uuringud meeste väärikuse suuruse olulisuse kohta

Kui nõukogu on olemas, siis juhatuse määramine jääb nõukogu pädevusse. Üldkoosolek määrab omakorda siis nõukogu. Hääleõigus üldkoosolekul sõltub osaluse suurusest. Põhikirjas saab ülaltoodud reegleid veidi muuta, piire saab tõsta ainult ülespoole, allapoole mitte.

Juhatuse liikme palga suurus ja maksmine

Näide Osaühingu osakapital on eurot, Jüri maksis asutamisel eurot ja Mari eurot. Mari tegeleb ettevõtte igapäevase tööga ja on ka ettevõtte juhataja ehk ainus juhatuse liigeJüri on panustanud ettevõttesse ainult rahaliselt.

Sul on ainult õigus osaleda üldkoosolekul ja saada dividende vastavalt oma osaluse suurusele, juhul kui üldkoosolek otsustab dividende jagada. Lisandub õigus nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist, huvipakkuvate küsimuste arutamist üldkoosolekul ning erikontrolli määramist.

Lisandub võimalus blokeerida ebaproportsionaalne osakapitali suurendamine.

Sa oled siin

Vt täpsemalt allpool. Inimene, kellel on peenise suurus, on õige lähenemisviisiga ja oma partneri tundmisega võimeline naise suureks rõõmuks. Vihje 2: mehelikkus: kas on tähtis suurus?

Arvatakse, et naised teevad oma väärikuse suuruse tõttu ainult seda, mida nad hindavad meestele. Ja mida rohkem see on - seda parem. Kas see on tõesti ja kas see on väärt paanikat?

Mida rohkem - mida parem? Seks on nagu muusika, siin ei ole oluline instrumendi suurus, vaid võime mängida. Tõenäoliselt nõustuvad paljud naised sellega täielikult. Ja ei usu, et naised tulid selle juurde ainult selleks, et mehi konsoolida. Armastuse tegemine ei ole mitte ainult teatud hulk liikuvaid liikumisi. Samas on täiesti õiguspärane osanike otsustus sätestada põhikirjas, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik nt teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek äriseadustiku § lg 3.

Soovin asutada äriühingu (näiteks osaühingu või aktsiaseltsi). Mida ma pean selleks tegema?

Siiski ei tähenda see veel seda, et teiste osanike vastava nõusoleku saamata jäämisel ei ole osanikul mitte mingisugust võimalust oma osa võõrandada. Äriseadustiku § lg 3 viimane lause annab oma osa müüa soovivale osanikule õiguse nõuda mõjuval põhjusel teistelt osanikelt osa müümiseks nõusoleku andmist. Mõjuvaks põhjuseks võib olla nt osanike vahelised tugevad erimeelsused, mis võivad takistada osaühingu majandustegevuse jätkamist, osaniku majanduslikud raskused, tervislik seisund vms.

Pole välistatud ka muud tungivad ja põhjendatud vajadused.

Sellises olukorras tuleb osa müüa soovival osanikul esitada vastav avaldus kohtule. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavalust andma.

\

Seega avalduse kohtu poolt rahuldamise korral asendab vastav kohtuotsus osanike nõusolekut ning osanikud saavad oma osad müüa. Vastava küsimuse korral kindlasti lähtutakse eelkõige osaühingu huvidest ning osanike pahatahtlik käitumine ei saa takistada teistel osanikel oma osasid võõrandada ilma selleks mõjuva põhjuseta. Kuidas osaühingu lõpetamisel vara teisele osaühingule üle anda? Osanikud soovivad lõpetada olemasoleva osaühingu A tegevuse ja anda üle selle vara kinnisvara teisele osaühingule B.

Ühingute A ja B omanikud on seotud isikud. Tehingu eesmärgiks ei ole teenida tulu, vaid lihtsalt vara üleandmine.

Language switcher

Osaühingu A osanikud ei ole huvitatud jätkamisest ühegi ettevõtte omanikena. Kuidas oleks kõige otstarbekam seda korraldada? Kas ma saan õigesti aru, et näiteks osaühingu A jagunemine eraldumise teel oleks võimalik ainult viisil, et osaühingu A osanikud saavad osaühingu B osanikeks? Vastus: Esmalt tuleb märkida, et antud kaasuses edasiste toimingute otstarbekuse hindamiseks oleks vaja teada täpsemaid asjaolusid, samuti tuleks selgitada, mida on silmas peetud otstarbekuse all, kas küsimus on ennekõike finants- või ajaressursikaalutlustes.

Esitatud informatsiooni alusel saame märkida järgmist. Varade liikumine ühelt osaühingult teisele on äriseadustiku kohaselt võimalik mitmel moel, sealhulgas toimub varade üleandmine jagunemisel eraldumise teel.

Küll aga tuleb siinkohal arvestada, et eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle äriseadustik § lg 4st et vara üleandev osaühing jääb alles Kas liikme suurus on?

eraldumisel saavad omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing äriseadustik § lg 5.

Seega vara üleandmisel eelkirjeldatud viisil jätkub nii osaühingu A tegevus kui ka osanike seotus omandava ühinguga. Osaühingu A lõpetamiseks likvideerimismenetluseta oleks antud vaates sobivam rakendada ühinemist, kuivõrd ühinemise käigus loetakse ühendatav ühing lõppenuks äriseadustik § lg 1.

Vastused.ee küsimused ja vastused

Küll aga liiguksid sellisel juhul osaühingule B üle nii kogu osaühingu A vara kui ka kohustused osaühingust B saab osaühingu A õigusjärglane ning ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks äriseadustik § lg 5mistõttu ka ühinemisel jätkub osanike seotus osaühinguga B. Samas on nii osaühingu jagunemise kui ka ühinemise järgselt võimalik osanikel oma osalus ühingus võõrandada seejuures tuleb arvestada, et kasu osaluse võõrandamisest kuulub maksustamisele.

Kui osaühing A soovib tegevuse lõpetada ega Kas liikme suurus on? jätkata osanikena ning küsimus puudutab ainuüksi kinnisvara, mida soovitakse osaühingule B üle anda, on põhimõtteliselt võimalik osaühingu A kinnisvara ka kinkelepinguga osaühingule B üle anda ning seejärel algatada osaühingu A likvideerimismenetlus.

Siinkohal tuleb aga arvestada, et seesuguse tehingu läbi ei saaks kahjustada võimalike võlausaldajate huvid ega rikutaks osaühingu osakapitali suurusele äriseadustikus seatud nõudeid. Lisaks tuleb arvestada maksuõiguslike aspektidega. Seega soovitan Teil tulla meie büroosse nõustamisele, et valida kõige sobivam tegevusviis.

Kas mul on võimalik ise juhatuse liikme kohalt tagasi astuda kui minu sellekohast avaldust ignoreeritakse? Kuidas astuda juhatusest tagasi, kui teine osapool on vastu? Firmal on üks omanik mitte mina aga kaks juhatuse liiget.

Maksud on makstud ja võlgu ei tohiks olla minu teada. Olen avalduse esitanud aga seda ignoreeritakse. Kas minul on mingi võimalus ise end tagasi kutsuda juhatuse liikme kohalt? Vastus: Vastavalt hetkel kehtivale äriseadustikule § lõige 7 võib juhatuse liige tagasi astuda Kas liikme suurus on? põhjusest, teatades sellest enda määranud organile.

Ettevõtte osanike õigused – Millised ja kuidas?

Kui teiega on sõlmitud ka juhatuse liikme leping, siis sellele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Kokkuvõttes soovitan Teil esitada avaldus osanikele ja teisele juhatuse liikmele, milles teatate, et astute juhatuse liikme kohalt tagasi. Selle avalduse koopia tuleks saata ka äriregistrile ning paluda viia äriregistrikaart kooskõlla tegeliku olukorraga. Mida teha, kui juriidilise isiku aadress äriregistris on ebaõige ja arveid ei saa kohale saata?

Ettevõte A osutab teenuseid ettevõttele B, kuid B aadress on äriregistris ebaõige.

Sellest tulenevalt ei saa A osutatud teenuste eest esitatud arveid B-le kätte toimetada muid kontaktandmeid ei ole. Millised on A võimalused?

Kes otsustab juhatuse liikme tasu suuruse/maksmise korra jne?

Füüsilise isiku korral saab kinnisasja omanik esitada rahvastikuregistrile avalduse nö välja kirjutamiseks, kuid kuidas toimida sarnase juhtumi korral juriidilise isikuga?

Vastus: Äriseadustiku kohaselt kantakse äriregistrisse äriühingu asukoht ja aadress, seejuures tuleb registrisse kantud andmete muutumisel vastava ettevõtte juhatusel esitada avaldus muudatuste registrisse kandmiseks. Eelkõige omab tähtsust see, et juriidilise isikuga oleks tema registrijärgse aadressi kaudu võimalik kontakteeruda ning registrisse kantud aadressil oleks võimalik isikule dokumente kätte toimetada.

Üheks võimaluseks käesolevas asjas on pöörduda äriregistri pidaja vastava maakohtu registriosakonna poole ning teavitada registripidajat äriregistris olevatest ebaõigetest andmetest.

Registripidaja teavitab seejärel kande ebaõigsusest ettevõtjat, kellel tulnuks andmed muuta ehk antud juhul ettevõtet B. Juhul, kui registripidajal õnnestub ettevõttega B ühendust saada, tehakse andmete muutmise kanne ning saate arve õigele aadressile saata. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.

Riigikogu liikmete märgukirjadele ja avaldustele vastamine 1 Riigikogu liikmete märgukirjadele ja avaldustele on riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud vastama 10 tööpäeva jooksul märgukirja või avalduse saamisest arvates.

Tähtaja pikendamisest tuleb Riigikogu liiget kirjalikult teavitada. Toimingupiirangud ning majanduslike huvide ja tegevusalade deklareerimise kohustus 6.

Riigikogu liikme ametiga ühitamatud ametid ja ülesanded 1 Riigikogu liikme põhitöökoht on Riigikogu.

Erinevate osaluste suurustega osanike õigused

Avalikus teenistuses olemise keeld 1 Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla teenistuja riigi ametiasutuses. Tere Korteriühistu tegevuse alused tulenevad korteriühistuseadusest KÜSselles reguleerimata küsimustes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust MTÜS.

Põhikiri peab olema kooskõlas kehtiva seadusega. Seega võite küll põhikirja uue seadusega kooskõlastamist alustada ja selle lõpulegi viia, ent kehtima peaks see siiski hakkama koos seaduse jõustumisega ja selle kohta tuleks teha muudatustesse ka vastav märge.

Üleantavate dokumentide koosseis võib olla kindlaks määratud põhikirjas ja sõltub sellest, milline on juhatuse pädevus ning mille eest juhatus vastutab.