Liikme suurus soltuvalt kodakondsusest
Kõigepealt selgitatakse välja isikumandaadid. See hõlmab selle kooli abistamist riiklike ja rahvusvaheliste asutuste akrediteeringu hankimisel. Kui Eesti seadused keelavad teatavate toodete sissevedu, võib liitlasvägede peakorter neid tooteid sisse vedada Eesti loal tingimusel, et sellega ei rikuta muid kehtivaid rahvusvahelisi kohustusi ega ohustata rahva tervist või kohalikku taimestikku.
Viisa saamise tähtaegadest Riikide suursaatkonnad või konsulaarosakonnad vaatavad viisataotlused läbi ja võtavad vastu otsuse viisa väljastamise või sellest keeldumise kohta vastavalt taotletava viisa tüübist ja taotleja kodakondsusest pärast vajalike dokumentide paketi esitamist ja konsulaartasude maksmist.
Erandjuhtudel võivad viisataotluste läbivaatamise tähtajad konsulaarasutuse otsuse alusel muutuda. Erakorraliste olukordade puhul, mis nõuavad kiiret sisenemist välisriiki, võib Eesti või välisriigi kodanik taotleda viisadokumentide kiirkorras läbivaatamist ja suursaadiku või konsulaadi otsusega saab dokumentide läbivaatamise aega vähendada kuni 3 tööpäevani või ka vähem.
Samas on konsulaarasutustel õigus, vajadusel või lähtudes vastastikuse kokkuleppe põhimõttest, pikendada viisa väljastamise taotluse läbivaatamist. Lõivudest Viisataotluse dokumentide esitamisel sissesõiduviisa vormistamiseks läbi viisakeskuste tasutakse konsulaarlõiv ja vahendustasu. Konsulaarlõiv tasutakse konsulaarasutusele viisa Liikme suurus soltuvalt kodakondsusest taotluse läbivaatamise eest. Konsulaarlõivu suurus võib muutuda sõltuvalt taotleja kodakondsusest, viisa kategooriast, tüübist, kiirusest ja sellest, kui mitmekordse viisaga on tegemist.
Teatud juhtudel, sõltuvalt reisi eesmärgist ja viisa tüübist, võib konsulaarasutus taotlejat vabastada konsulaarlõivu maksmisest.
Vaata, kuidas sinu häälest saab mandaat. Kuidas selguvad valimistulemused? Valimistulemuste selgitamisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest. Iga erakond saab Riigikogus kohti vastavalt oma kandidaatidele antud häälte summale — mida rohkem hääli, seda rohkem kohti ja vastupidi. Valimistulemused selguvad kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaadid. Alles pärast seda jaotatakse üleriigilised kompensatsioonimandaadid.
Mandaate on kokku ehk sama palju kui kohti Riigikogus ja need on jagatud valimisringkondade vahel. Kuidas mandaadid jaotatakse? Kõigepealt selgitatakse välja isikumandaadid. Selleks jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot.
Iga kandidaat, kes saab lihtkvoodiga võrdselt või rohkem hääli, osutubki isikumandaadiga valituks. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Samamoodi tohib liitlasvägede peakorter ainult NATO eeskirjadest juhindudes kujundada endale oma vapi ja ametliku pitseri. Liitlasvägede peakorteri selline sümboolika on Eesti seadustega kaitstud ning liitlasvägede peakorteri taotlusel tunnustavad Eesti ametiasutused ametlikku pitserit ja annavad sellest teada asjaomastele ministeeriumidele ja valitsusasutustele.
Lisaks kohaldatakse artikli 9 lõikeid 1 ja 4 ainult sellise liitlasvägede peakorteri suhtes, millele on Põhja-Atlandi Nõukogu loal määratud rahuaja koosseis. Liitlasvägede Liikme suurus soltuvalt kodakondsusest juurde määratud ja seda toetavatel täiendavatel üksustel, nende liikmetel ja nende ülalpeetavatel on ilma, et see piiraks neile kokkuleppe alusel antud staatust või kokkuleppe või muul alusel sõlmitud muude lepingute kohaldamist, sama staatus kui lisakokkuleppe artiklite 5, 6, 10, 12 ja 14—31 kohaselt liitlasvägede peakorteril ning selle liikmetel ja nende ülalpeetavatel, ilma et see piiraks liitlasvägede peakorteri staatust.
Liitlasvägede peakorteri rahuaegne asukoht Eesti territooriumil määratakse asjakohase kõrgema peakorteri ja Eesti kokkuleppega. Eestis asuva liitlasvägede peakorteri alalist rahuaegset asukohta muudetakse Eesti ja asjakohase kõrgema peakorteri läbirääkimiste teel.
- Mida sa vajad suumimiseks suua
- Riigikogu valimine - Riigikogu
Eesti hüvitab liitlasvägede peakorterile artikli 13 lõigetes 1 ja 2 osutatud tsiviiltöötajate kulud, mille hüvitamisele on sellistel töötajatel NATO või Eesti asjakohaste õigusaktide kohaselt õigus seoses töökoha kaotamisega või ümberpaigutamisega, kui see on tingitud Eesti ühepoolsest otsusest, mis viib lisakokkuleppe alusel asutatud liitlasvägede peakorteri sulgemiseni, koondamiseni või ümberpaigutamiseni.
Käesolev artikkel ei kohusta ega keela NATO asjaomast asutust tegemast otsust liitlasvägede peakorteri kolimiskulude ja nendega otseselt seotud kulude rahastamise kohta. Eesti võtab kokkuleppe IX artikli lõike 3 ja protokolli artikli 4 kohaselt kõrgema peakorteri taotlusel kõik vajalikud meetmed, et tagada liitlasvägede peakorterile maa, hooned ja püsirajatised, mida see oma tegevuseks vajab. Eesti annab asjakohase vara liitlasvägede peakorterile tasuta ja ilma mis tahes lõivude, maksude või lubadeta, nagu on ette nähtud artiklis Üksikasjad täpsustatakse konkreetse peakorteri kohta eraldi sõlmitavas kokkuleppes.
Eespool sätestatust olenemata on Liikme suurus soltuvalt kodakondsusest peakorteril õigus sõlmida ise lepinguid maa, hoonete, rajatiste ja teenuste kohta, mille puhul Eesti peab heaks kiitma ainult asukoha, ja tingimustel, mis on vähemalt sama soodsad kui need, mida võimaldatakse Eesti Kaitseväele.
Liitlasvägede peakorteri taotlusel annab Eesti nimetatud õiguse teostamiseks vajalikku abi. Maa, hoonete ja rajatiste kasutamise küsimustes määrab Eesti riigisisese ametiasutuse, mis toimib vastutava esindajana, kelle valduses on Eesti seadustega nõutavad load; liitlasvägede peakorter abistab lubade saamist omalt poolt sellega, et esitab taotluse korral kiiresti kogu vajaliku teabe ja kõik vajalikud dokumendid ning tehnilised analüüsid.
Sellised load on liitlasvägede peakorterile tasuta. Liitlasvägede peakorter võib ilma sellest eraldi teatamata või selleks eraldi luba taotlemata kas ise või kontsessionääri kaudu käitada kantiine, messe ja kohvikuid ning samamoodi on tal lubatud anda oma territooriumil mis siin ja edaspidi hõlmab laagreid, rajatisi ja välipunkte kontsessioone teenindusüksustele, nagu näiteks juuksuri- ja ilusalongid, pesumajad ja keemilised puhastused, pangakontorid ja reisibürood.
Selliste lubade omanikud täidavad tegevuslubadele kohaldatavaid Eesti õigusakte. Rahvusvaheliste vahenditega omandatud vara suhtes sealhulgas maa, hooned ja püsirajatisedmille Eesti on liitlasvägede peakorterile kasutamiseks andnud tasuta välja arvatud nominaaltasukohaldatakse pärast seda, kui liitlasvägede peakorter neid enam ei vaja, protokolli artiklis 9 sätestatud korda.
Liitlasvägede peakorteri territoorium on puutumatu. Kui Eesti ametiisikutel on vaja sellele pääseda oma ametiülesannete täitmiseks, peavad nad taotlema liitlasvägede peakorteri ülema või selle määratud esindaja luba.
Pääsu liitlasvägede peakorteri territooriumi nendele osadele, kus asuvad selle alluvad üksused, NATO agentuurid, muude riikide kui Eesti üksused või rahvusvahelised ning valitsus- ja valitsusvälised organisatsioonid ning rahvusvahelised kohtud, reguleerivad samuti lisakokkuleppe sätted.
Muude kui juurdepääsu reguleerivate tingimuste kohta võidakse Eestiga sõlmida kahepoolsed kokkulepped. Taotluse korral ja liitlasvägede peakorteri ülema otsusel võidakse Eesti tööinspektsiooni esindajaid lubada kontrollieesmärgil ja mõistlikel aegadel liitlasvägede peakorteri nendele aladele, kus töötavad lisakokkuleppe artikli 13 lõike 2 alusel tööle võetud isikud kohalik tööjõud.
Käesolev artikkel ei mõjuta liitlasvägede peakorteri arhiivide või muude ametlike dokumentide puutumatust ega nende kinnitamist protokolli artikli 13 kohaselt. Samamoodi ei anna käesolev artikkel Eesti tööinspektsioonile õigust täita kontrolliülesandeid rahvusvaheliste ametikohtade või NATO rahvusvaheliste tsiviilametnike ega muude isikute suhtes, kelle liitlasvägede peakorter on oma ülesannete täitmiseks tööle võtnud lisakokkuleppe artikli 31 lõike 1 kohaselt.
Liitlasvägede peakorter abistab nimetatud asutust selle ülesannete täitmisel. Käesolevas artiklis ettenähtud kontrollimine toimub ainult liitlasvägede peakorteri ülema loal ning kooskõlas kehtivate julgeolekukokkulepete ja NATO julgeolekueeskirjadega.
Riigikogu valimine
Käesolev säte ei laiene liitlasvägede peakorteri juurde määratud Eesti üksustele, kui vara, mille suhtes sunnimeetmeid rakendatakse, on Eesti omand, välja Liikme suurus soltuvalt kodakondsusest juhul, kui sunnimeetmed on suunatud liitlasvägede peakorteri vastu. Tingimusel et need isikud töötavad rahvusvahelisel ametikohal, antakse liitlasvägede peakorteri juures tegutsevatele kõrgematele ohvitseridele NATO järk OF-6 ja kõrgem ning samaväärse järguga tsiviilametnikele nende ülesannete täitmise ajaks järgmised eesõigused ja puutumatus: a.
Käesolevas artiklis tähendab rahvusvaheline ametikoht Põhja-Atlandi Nõukogu otsuses või rahvusvahelises kokkuleppes kindlaks määratud ametikohta. Kui liitlasvägede peakorteri ülema auaste on madalam kui NATO järk OF-6 või samaväärne tsiviiljärk, laieneb eespool ette nähtud puutumatus käesolevas artiklis määratud tingimustel ülemale ja selle asetäitjale.
Ülejäänud töötajatele, kelle auaste on madalam kui NATO järk OF-6 või samaväärne tsiviiljärk, antakse käesolevas artiklis ette nähtud staatus kõrgema peakorteri taotlusel. Kui käesolevas artiklis osutatud isikud on Eesti kodanikud, antakse neile ainult lõike 1 punktides b ja e ette nähtud eesõigused ja puutumatus.
Käesolevas artiklis ette nähtud puutumatus säilib isikule ametis oldud aja suhtes ka pärast ametikohalt lahkumist.
Prindi Riigikogu valimine Riigikogu liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel.
Eestis ametiülesannete täitmise ajal kehtib käesolevas artiklis ette nähtud puutumatus samaväärselt ka mis tahes muus, väljaspool Eestit asuvas liitlasvägede peakorteris töötavatele kõrgematele ohvitseridele NATO järk OF-6 ja kõrgem ning samaväärse järguga tsiviilametnikele. Eesti koostab ja peab nimekirja isikutest, kellele laienevad kõik või osa eespool lõigetes 1—5 ette nähtud eesõigustest või puutumatusest. Liitlasvägede peakorter teeb Eesti ametiasutustega koostööd, et hõlbustada Eesti seaduste täitmist ning vältida eesõiguste ja puutumatuse kuritarvitamist, mõistes, et neid ei anta asjaomastele isikutele isiklikuks kasuks, vaid selleks, et nad saaksid täita oma ülesandeid seoses Põhja-Atlandi lepinguga.
Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui isikkoosseisu suurendatakse Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse alusel. Liitlasvägede peakorter teatab Eestile igal aastal oma isikkoosseisu tegeliku suuruse ning annab õiguste ja puutumatuse rakendamise hõlbustamiseks piisavalt teavet oma liikmete ja nende ülalpeetavate, sealhulgas ülalpeetavate Eestis viibimise pikendamise kohta kooskõlas lisakokkuleppe artikliga Üksikasjaliku korra määravad kindlaks liitlasvägede peakorter ja määratud Eesti ametiasutused.
Kui liitlasvägede peakorter või sellele alluv üksus kavatseb korraldada väljaõppe, õppuse või mis tahes NATO juhitava operatsiooni, hangib liitlasvägede peakorter selleks Eestilt loa. See hõlmab asjaomase liitlasvägede peakorteri isikkoosseisu mis tahes ajutist suurenemist. Täiendavaid üksusi nagu need on määratletud artikli 1 lõikes 15välja arvatud need, mis on lisakokkuleppe allakirjutamise ajaks juba loodud või millest on selleks ajaks teatatud, tohib luua ainult kas Põhja-Atlandi Nõukogu või Eesti loal.
Meie tööst Viisakeskuse esmane ülesanne on muuta Eesti ja teiste riikide kodanikele viisade vormistamise protsess kiiremaks ja lihtsamaks. See on saanud võimalikuks tänu kogemustele, mis on saadud konsulaarasutustega suhtlemisel, kaasaegsele materiaalsele ja tehnilisele baasile ning uusimate tehnoloogiate kasutamisele dokumentide vastuvõtmisel ja töötlemisel. Viisakeskuse operaatorid nõustavad Teid kõigis viisade vormistamist puudutavates küsimustes ning panevad kokku viisa vormistamiseks vajaliku dokumentide paketi. Teie aja kokkuhoiu mõttes toimub vastuvõtt Viisakeskuses eelregistreerimise alusel.
Lisaks kokkuleppe III artikli lõikes 1 ning protokolli artiklis 4 ette nähtud vabastustele, kuid ilma, et see piiraks kokkuleppe III artikli lõigetes 4 ja 5 ning protokolli artikli 4 punktides b ja c sätestatud õigusi ja kohustusi, vabastatakse liitlasvägede peakorteri liikmed ja nende ülalpeetavad, kes ei ole Eesti kodanikud, Eesti viisa- ja immigratsiooninõuetest, elukoha ja selle registreerimisega ning töölubadega seotud kohustustest.
Samamoodi tunnustab Eesti selliste lubade kehtivust liikmete ülalpeetavate puhul, kui need osalevad liitlasvägede peakorteri ametlikus tegevuses.
Eesti lisab mis tahes liitlasvägede peakorteri, mis asub tema territooriumil, oma esindusega rahvusvaheliste organisatsioonide registrisse ning annab, ilma et see piiraks kokkuleppe III artikli ja protokolli artikli 5 kohaldamist, kõigile liikmetele ja nende ülalpeetavatele, kes ei ole Eesti kodanikud, samad teenistuskaardid, mis antakse Eestis esindatud rahvusvahelistele organisatsioonidele, mõistes täielikult, et sellega ei kaasne täiendavat staatust ega õigusi.
Liikmed, kes ei ole Eesti kodanikud või alalised elanikud, ning nende ülalpeetavad viibivad Eestis liitlasvägede peakorteri toetamiseks ja nende viibimine on seotud ainult vastava liitlasvägede peakorteriga.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (lühend - KOKS)
Seega on nende viibimine vaatamata asjaomaste korralduste või töölepingu kestusele laadilt ajutine, mitte alaline. Seepärast ei kasuta ega rakenda Eesti selliste liikmete ega nende ülalpeetavate suhtes kunagi mõisteid alaline elanik ja alaliselt elav. Kõrgem peakorter on protokolli artiklite 10 ja 11 kohaselt juriidiline isik ning tal on õigusvõime eelkõige sõlmida lepinguid ning omandada ja käsutada vara, ilma et selleks oleks vaja sõlmida Eestiga eraldi kokkuleppeid.
Eesti tunnustab liitlasvägede peakorteri õigust kõrgema peakorteri nimel ja selle nõuetekohasel volitusel esindada kõrgemat peakorterit või muul moel teostada kõrgema peakorteri õigusvõimet, eelkõige sõlmida lepinguid ning omandada ja käsutada vara.
Liitlasvägede peakorteri palvel esindab Eesti teda kohtumenetlustes, milles liitlasvägede peakorter osaleb huvitatud poolena.
Liitlasvägede peakorter hüvitab Eestile ainult need kulud, millega Liikme suurus soltuvalt kodakondsusest on eelnevalt nõustunud. Arvestades kokkuleppe XV artiklis ja protokolli artiklis 16 sätestatud piiranguid ning võttes arvesse lisakokkuleppe artikli 11 lõiget 4, lahendatakse nõuded, mis esitatakse Eestis isikutele või varale tekitatud kahju eest, mille on põhjustanud kas liitlasvägede peakorteri tegevus või muud Eestis toimunud ja Eesti pädevate ametiasutustega kooskõlastatud NATO operatsioonid või õppused, vastavalt kooskõlas kokkuleppe VIII artikliga või protokolli artikliga 6.
Kõrgemal peakorteril on õigus end ise nõuete vastu kindlustada ning seega on ta vabastatud mis tahes kohustusliku kindlustuse nõuetest, mis on ette nähtud Eesti seadustega. Õigusaktide algatamise õigus 1 Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.
Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.
Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 1 Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Munitsipaalomand 1 Munitsipaalomand on vallale või linnale kuuluv vara.
Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid.
Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 1 Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.