Kuidas kontrollida oma liikme suurust. Äriseadustik

Aktsionäri nõusolekul võib dividendi maksta ka muu varaga. Ettevõtte tegevusaladeks võivad olla kõik tegevusalad, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.

Hüvitamisnõuded - ümberkujundatava äriühingu osanikul või aktsionäril, kes ei nõustunud ümberkujundamisotsusega, on õigus kahe kuu jooksul pärast ümberkujundamise äriregistrisse kandmist nõuda oma osa või aktsia eest rahalist hüvitist.

Kui äriühing kujundatakse täis- või usaldusühinguks, võib hüvitust nõuda äriühingust lahkumisel. Ümberkujundamine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks - äriregistrisse kandmata osaühingu või aktsiaseltsi, mille kõik osad või aktsiad kuuluvad ühele füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, võib osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku otsusel ümber kujundada selle füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteks. Nimetatud ümberkujundamine on lubatud ja loetakse toimunuks, kui füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse.

Töölepingu kehtivus ettevõtte üleminekul - töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust.

Äriühingute ühinemine Ühinemise viisid Äriühing ühendatav ühing võib ühineda teise äriühinguga ühendav ühing. Ühendatav ühing loetakse lõppenuks.

Äriühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue äriühingu. Ühinevad ühingud loetakse sel juhul lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta. Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara sealhulgas kohustused üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara sellele üle. Ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Uue ühingu asutamisel saavad selle osanikeks või aktsionärideks ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid.

Ühinevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühinemisotsuse teevad osanikud või aktsionäride üldkoosolek. Pärast otsuse tegemist sõlmivad äriühingute juhatused või osanikud ühinemislepingu, mis tuleb notariaalselt tõestada.

Ühinemislepingus määratakse muu hulgas ära ka äriühingute osade või aktsiate asendussuhe ja Kuidas kontrollida oma liikme suurust juurdemaksete suurus, samuti ühendatava äriühingu osanikele või aktsionäridele antavad õigused. Ühinemislepingule ei pea korraldama audiitorkontrolli, kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, või kui kõik osanikud või aktsionärid on sellega nõus.

Practice Areas

Äriühingute juhatused või osanikud koostavad ühinemisaruande, milles selgitatakse õiguslikult ja majanduslikult ühinemist ning ühinemislepingut. Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühendatavale äriühingule kuulub ainus osa või kõik aktsiad. Ühinemisest tuleb pärast ühendava äriühingu asukoha äriregistrisse kandmist anda teada ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui ühendatava äriühingu osanik või aktsionär ei nõustunud eri liiki äriühingute ühinemisotsusega, on tal õigus kahe kuu jooksul pärast ühinemise äriregistrisse kandmist nõuda oma osa või aktsia eest rahalist hüvitist.

Kui ühendav Kuidas kontrollida oma liikme suurust on täis- või usaldusühing, võib hüvitust nõuda äriühingust lahkumisel. Ühendav ühing võib jätkata tegevust ühendatava ühingu ärinime all. Vastavalt äriseadustikule võib ühingulepinguga osaniku nõusolekul ette näha, et tal on teistest osanikest erinevad õigused ja kohustused. Sellest tulenevalt on osanike võrdsus suhteline ja osanikud on võrdsed niivõrd, kuivõrd on võrdsed eeldused. Näiteks on äriseadustikus sätestatud osanike kohustus teha sissemakse.

Niisugune kohustus on seadusega kehtestatud kõigile osanikele ja selles mõttes on kõik osanikud võrdsed.

Võrdsus ei tähenda aga seda, et kõigi osanike sissemaksed peaksid tingimata võrdsed olema, sest seaduse kohaselt võib ühingulepinguga kehtestada ka erineva suurusega sissemaksed.

Samuti ei pruugi kõik osanikud olla kohustatud tasuma oma sissemaksed üheaegselt.

Osaniku häälte arv vastab tema sissemakse suurusele sissemakse iga üks euro annab osanikule ühe häälekui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Aktsionär vastutab aktsionärina aktsiaseltsile, teisele aktsionärile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.

Aktsionär ei vastuta tekitatud kahju eest, kui ta ei ole võtnud osa kahju tekitamise aluseks olnud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanike ostueesõigus Kuidas kontrollida oma liikme suurust kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Osanikul on osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti.

Kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.

Liikmed teostavad oma õigusi ühistu suhtes üldkoosolekul, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Ühistu liikmel on õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta.

Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete isiklik täielik vastutus või lisavastutus, kohaldatakse ühistu ja tema liikmete vastutusele vastavalt täisühingu ja selle osanike vastutuse kohta sätestatut Põhikirjaga ei saa piirata liikmete Kuidas kontrollida oma liikme suurust mingiks ajaks või mõne liikme kohustusi.

Äriühingu juhtimine Täisühing ja usaldusühing - kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad. Täisühingu igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Sel juhul ei osale teised osanikud täisühingu juhtimises. Kui täisühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku, võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Juhtima õigustatud osanik ei või teha tegu, kui teine juhtima õigustatud osanik on esitanud sellele vastuväite. Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud, kes on õigustatud täisühingut juhtima, võivad tegutseda ainult ühiselt, võib tegu teha kõigi juhtima õigustatud osanike nõusolekul. Teo võib teha teiste Suurendada meeste liige on reaalne nõusolekuta, kui sellega viivitamisel tekiks täisühingule kahju.

Juhtima õigustatud osanikud võivad ühiselt anda täisühingu juhtimise õiguse kolmandale isikule. Iga juhtimiseks õigustatud osanik võib kolmandale isikule antud õiguse tühistada. Kui on alust eeldada, et täisühingule tekib kahju, võib ühingut kahju vältimiseks juhtida ka osanik, kellel ei ole õigust ühingut juhtida. Kohus võib teiste osanike taotlusel juhtima õigustatud osanikult juhtimisõiguse ära võtta, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige olulise kohustuse täitmata jätmine osaniku poolt või võimetus ühingut juhtida.

Juhtima õigustatud osanik võib mõjuval põhjusel, teatades sellest ette teistele juhtima õigustatud osanikele, juhtimisõigusest loobuda, juhul kui loobumine ei kahjusta ühingu huve. Isik, kes saab täisühingu osanikuks, vastutab ka ühingu nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema osanikuks saamist. Täisühingu endine osanik vastutab solidaarselt teiste osanikega ka täisühingu selle kohustuse eest, mis on tekkinud enne tema lahkumise või väljaarvamise äriregistrisse kandmist, kui Kuidas kontrollida oma liikme suurust kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul, arvates lahkumisest või väljaarvamisest.

Osaühing - kohustuslik juhtimisorgan on juhatus. Osaühingul peab olema nõukogu siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Juhatusel võib olla üks liige juhataja või mitu liiget.

Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest.

Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate osaühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt osaühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest osaühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

Juhatus peab teatama ka osaühinguga samasse kontserni kuuluvate äriühingutega seotud asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada osaühingu tegevust. Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist.

Osanike pädevusse kuulub põhikirja muutmine, osakapitali suurendamine ja vähendamine, nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine, kui ühingul ei ole nõukogu — juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine, osa jagamine, audiitori valimine, erikontrolli määramine, kui ühingul ei ole nõukogu — prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine, nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine, osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine ja muude seaduse või põhikirjaga osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine.

Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui äriseadustikust ei tulene teisiti.

Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Usaldusosanik osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu.

Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul korraline üldkoosolek ja erakorraline üldkoosolekkui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust. Juhatus Kuidas kontrollida oma liikme suurust aktsiaseltsi raamatupidamist.

Juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Põhikirjaga võib juhatuse esimehe määramise õiguse anda nõukogule. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule.

Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige ei pea olema aktsionär. Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige.

Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.

Language switcher

Nõukogu esimehe valimisest ja vahetumisest tuleb viie päeva jooksul teatada äriregistri pidajale. Teatamiseks tuleb esitada asjakohane nõukogu otsus. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Tulundusühistu - kõrgeim organ on üldkoosolek.

Sa oled siin

Üldkoosolek on korraline või erakorraline. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku oma äranägemise järgi. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku liikmed, nõukogu või audiitor, määravad nemad ka koosoleku päevakorra.

Otsused tehakse hääletusel, kus igal ühistu liikmel on üks hääl. Ühistu juhtorgan on juhatus. Juhatuse liikmete arv määratakse põhikirjaga. Juhatuse liige ei pea olema ühistu liige. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Kui ühistul on nõukogu, võib ühistu põhikirjas ette näha, et juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatus korraldab ühistu raamatupidamist.

Töötamise registri küsimused ja vastused | Maksu- ja Tolliamet

Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Kui ühistul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu.

Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumise korral üldkoosoleku protokoll. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla ka ühingule teenuste osutamine, samuti Kuidas kontrollida oma liikme suurust ühingule üleandmine või ühingu kasutusse andmine. Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 eurot. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt.

Kiirmenetluse korras osaühingu asutamisel on lubatud teha osakapitali sissemakse vaid rahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus. Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid.

Asutajad peavad osa eest täielikult tasuma enne osaühingu Kuidas kontrollida oma liikme suurust kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata - kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma.

Sel juhul saab osaühingu asutajaks olla üksnes füüsiline isik. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 2 eurot.

Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt Kuidas kontrollida oma liikme suurust eurot. Ühistu põhikirjaga võib ette näha, et ühistu liikmed peavad, juhul kui ühistu netovara on vähem kui pool osakapitalist, tasuma lisasissemaksed.

Lisamaksete tasumise kohustus on piiramatu, kui põhikirjaga ei ole seda piiratud kindla summaga või suhtega liikme osamaksu. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Põhikirjas võib näha ette teistsuguse teatamise korra. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata 1 Osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Osanike otsus 1 Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse vähemalt pool osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama osanike otsuse ja põhikirja uue teksti.

Vara vähenemine Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s nimetatud osakapitali suurus, peavad osanikud otsustama: 1 osakapitali vähendamise või 2 osaühingu lõpetamise, likvideerimise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3 pankrotiavalduse esitamise.

Hääleõiguse piiramine Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist.

Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Osanike otsuse vaidlustamine 1 Kohus võib osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

Aruannete kinnitamine 1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses RT I48, sätestatud korras. Kui osaühingul on audiitor või nõukogu, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse ja nõukogu arvamuse. Juhatus 1 Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut.

Juhatuse liige ei pea olema osanik. Liigu järgmisele sisuosale Töövõimetuslehe andmete vaatamine ja täiendamine Ettevõtte esindaja või FIE saab teenuses vaadata ja täiendada oma töötaja töövõimetuslehe andmeid. Kuidas töövõimetuslehte täiendada, Kuidas kiiresti suurendada Pisyun haigekassa juhendist PDF, kB.

Alates Tööandja näeb avatud töövõimetuslehte alles siis, kui raviasutuse tarkvaras on tehtud sellekohased uuendused. Kuni kõik raviasutused pole jõudnud oma tarkvara uuendada, näeb tööandja osa haiguslehti pärast lõpetamist, nagu see oli siiani.

Tarkvarauuenduse teinud raviasutustest saadetud töövõimetuslehed on aga nähtavad kohe pärast lehe avamist. Töövõimetuslehest teavitamine Töövõimetuslehe teavitust saab tellida äriregistris ettevõtte B-kaardile märgitud juhatuse liige.