Liikme suurus on geneetiline

Jõudluskontrolli läbiviimine ja geneetilise väärtuse hindamine. Usun, et olete täiesti terve ja normaalse kehaga noor mees.

Geneetiline triiv vs. Ehk sellel ajal kui valik veab populatsioone suurema kohasuse suunas ja võimaldab neil nõnda muutuvate keskkonnatingimustega paremini kaasas käia, juhindub triiv ainult matemaatilisest tõenäosusest [19].

Selle tulemusena toimib triiv genotüübi sagedusele hoolimata fenotüübilistest mõjudest. Valik aga eelistab alleele, mis avaldavad positiivset mõju fenotüübile suurendades seeläbi organismi võimet ellu jääda ja järglasi anda ning pärsib kahjulike alleelide sagedust, kuid ignoreerib neutraalseid muudatusi genoomis [20].

Navigeerimismenüü

Looduslikes populatsioonides ei toimi geneetiline triiv ja looduslik valik üksteisest isoleeritutena — mõlemad jõud on pidevas tegevuses ja mõjutavad üksteist. Siiski oleneb suuresti populatsioonisuurusest, kui palju saab populatsiooni mõjutada triiv ja kui palju valik. Geenitriivi roll suureneb oluliselt väikestes populatsioonides ja ületab valikut, kui selektsioonikoefitsient on väiksem kui 1 jagatuna efektiivse populatsioonisuurusega. Seepärast toimib triiv alleelisagedustele palju edukamalt just väikestes populatsioonides.

Näiteks, kui kahjulikud mutatsioonid kaovad suurtes populatsioonides valiku tõttu kiirelt, siis vasttekkinud kasulikud mutatsioonid võivad geenitriivi toimel sama kergelt kaduma minna kui neutraalsed mutatsioonid, sest triiv neil vahet ei tee, ning valik ei pruugi jõuda nende hulka kasvatama hakata.

Võime suurendada peenise suurus

Valik hakkab selliste uute mutatsioonide levikut jõulisemalt soodustama alles siis, kui nende hulk ületab teatava lävendi ning nad ei ole enam sellisel määral juhuse meelevallas. Aheldatus loodusliku valiku all olevate geenidega võib neutraalsetele alleelidele vähendada efektiivset populatsioonisuurust. Mida suurem on homoloogilise rekombinatsiooni sagedus, seda nõrgemaks jääb aheldatuse mõju ning Liikme suurus on geneetiline sellega ka efektiivse populatsioonisuuruse avaldatav efekt [22] [23].

See efekt on nähtav molekulaarses andmestikus korrelatsioonina rekombinatsioonisageduse ja geneetilise mitmekesisuse vahel [24] ning negatiivse korrelatsioonina geenide tiheduse ja mittekodeerivate regioonide mitmekesisuse vahel ehk mida pikema vahemaa tagant geenid genoomis paiknevad, seda suurem on nende vahele jäävate mittekodeerivate regioonide mitmekesisus [25]. Juhusest sõltuv seos teiste geenidega, Liikme suurus on geneetiline on valiku all, ei ole sama, mis valimiviga ning seetõttu nimetatakse seda aheldatuse tasakaalutusekset eristada viimast geneetilisest triivist [9].

Account Options

Kontseptsiooni ajalugu[ muuda muuda lähteteksti ] Geenitriivi kontseptsiooni tutvustas esmakordselt Sewall Wrightkes kuulus ühtlasi populatsioonigeneetika rajajate sekka. Ta kasutas esmakordselt sõna "triiv" drift Veidi hiljem, kuid siiski veel samal aastal, kasutas Wright seda mõistet juba viitamaks täiesti juhuslikele protsessidele või valimivea tõttu tekkida võivatele muutustele.

See sai tuntuks kui "Sewall-Wrighti efekt", kuigi Wrightile endale säärane nimi päris meeltmööda ei olnud — ta eelistas ise "juhuslikku triivi" drifting at random.

Tehnilise terminina, märkimaks stohhastilist protsessi, leidis "triiv" aga peatselt laialdast kasutust [27].

Populatsioonigeneetika – Vikipeedia

Ta tutvustas kohasuse maastiku adaptive landscape ehk fitness landscape kontseptsiooni, mille puhul võivad ristumine ja geenitriiv väikestes populatsioonides neid kergelt kohasuse küngastelt adaptive peaks ära tõugata, võimaldades seetõttu looduslikul valikul neid uute kõrgema kohasusega geenikombinatsioonide suunas lükata [28] seda võib näitlikustada kõrvaloleva joonise abil, kus A tähistaks ühte lokaalset kohasuse maksimumi.

Kui populatsioon kalduks antud maksimumilt piisavalt palju kõrvale, siis võib ta selle tulemusena liikuma hakata ka hoopis kõrgema kohasusega geenikombinatsioonide suunas B. Wright pidas väikeseid populatsioone looduslikule valikule enam meelepäraseks, kuna "inbriiding on nendes piisavalt intensiivne, loomaks geenitriivi kaudu uusi integreeruvaid süsteeme, aga samas mitte liiga intensiivne, et põhjustada juhuslike mitteadaptiivsete geenide fikseerumist.

Geenisiire ja -ülekanne[ muuda muuda lähteteksti ] Geenisiire ehk geenivool on geenide vahetus populatsioonide ulatuses, mis on üldjuhul samast liigist. Geenide ülekanne sisaldab hübriidorganismide teket ja horisontaalset geeniülekannet.

Üks kõige häälekam ja mõjukam kriitik oli seejuures tema kolleeg Ronald Fisherkes nõustus küll sellega, et geenitriiv võis evolutsioonis mõningast rolli mängida, kuid tema arvates oli see osa üsna tagasihoidlik. Samas on Fisherit süüdistatud ka Wrighti vaadete mittemõistmises, kuna tema kriitika viitas justkui sellele, nagu Wright oleks valiku rolli evolutsioonis praktiliselt kõrvale jätnud.

Fisheri jaoks oli evolutsioon kui pikk, stabiilne ja adaptiivne ehk suurema kohasuse suunas liikuv protsess, sest muul viisil ei saaks seletada lihtsate eluvormide järjest keerukamaks muutumist.

• Poolliikme foto mootmed
• ETSAÜ – Põhikiri
• Lisaks töötan ka teadurina Tervise Arengu Instituudis Tallinnas.
• Peenise mootmed ja kujundid
• Abikaasa ei ole liikme suurusega rahul
• Liikme suurus 18 paksus

Nõnda jätkusid arutelud gradualistide ja Wrighti mudeli pooldajate vahel, kellest viimased uskusid, et valik ja triiv omavad mõlemat olulist rolli evolutsiooniliste protsesside suunamisel [30]. Geenitriivi rolli evolutsiooni mõjutava jõuna on kritiseerinud John H. Gillespie [32] ja Will Provinekes väidavad, et suurem mõju neutraalsete mutatsioonide levikule on hoopis valikul, mis veab tänu geenide aheldatusele soodsamate geenivariantidega kaasa nende külge aheldunud neutraalseid alleele.