Suurema liikme programmi

Läbivaks põhimõtteks oli süsteemne lähenemine eri teemade ja valdkondade käsitlemisel. Raamatupidamine Lähtekohtade ettevalmistamisel jõuti järgmistele seisukohtadele: 1 käsitleda kõikide registreeritud konfessioonide pühakodasid vaatamata sellele, kas hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks või mitte 2 investeerimiskava koostada kümneks aastaks, kusjuures esimestel aastatel eelistada töid pühakodade katuste-tornikiivrite ja avariiliste konstruktsioonide restaureerimisel 3 riikliku programmi koostamisel arvestada ülduuringute vajadust.

Korvpallijuhiks pürgiv Jüri Ratas avaldas oma programmi ja juhatuse liikmed

Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab Eesti Rahvusringhäälingu edaspidi Rahvusringhääling õigusliku seisundi, eesmärgi, ülesanded, rahastamise ning juhtimise ja tegevuse korraldamise. Rahvusringhäälingu õiguslik seisund 1 Rahvusringhääling on käesoleva seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik. Rahvusringhäälingule käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud raadiosagedused ja -kanalid ning muud vajalikud parameetrid kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega.

Rahvusringhäälingu sõltumatus Rahvusringhääling on oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu ning lähtub üksnes seaduse nõuetest.

Rahvusringhäälingu eesmärk Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või kogumis: 1 toetavad Suurema liikme programmi keele ja kultuuri arengut; 2 väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad asjaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist; 3 aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule; 4 aitavad kaasa Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule; 5 aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele; 6 selgitavad looduskeskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise vajadust; 7 väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit; 8 aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele; 9 tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise.

ERNK poliitilise tegevuse aluseks on programm. Programm määrab kindlaks ERNK tegevuse põhisuunad ja ülesanded. ERNK kasutab oma töös visuaalset identiteeti, mida muuhulgas järgib noortekogu juhatus ning mille kasutamist korraldab büroo. Visuaalse identiteedi alla kuuluvad logo, font ja värvikombinisatsioon.

Rahvusringhäälingu ülesanded 1 Käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks täidab Rahvusringhääling järgmisi avalikke ülesandeid: 1 toodab vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi. Programmid peavad olema avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad.

• Kuidas suurendada 1 paeva liige
• Programm - Keskerakond

Teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad kuulmispuudega inimestele; 2 teeb elektroonilise side võrkude kaudu mõistlikus mahus kättesaadavaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatud programmid ning saadete arhiivi; 3 Rahvusringhäälingu nõukogu loal toodab muid meediateenuseid ja levitab nendega seotud tooteid; 4 salvestab Suurema liikme programmi rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulise sündmuse või teose ja tagab nende salvestiste säilimise; 5 tagab oma audiovisuaalsete arhivaalide kättesaadavuse seaduses sätestatud tingimustel.

Arhiivi kasutamine tulunduslikuks tegevuseks toimub Rahvusringhäälingu nõukogu kehtestatud korras; 6 levitab Suurema liikme programmi kultuuri ja ühiskonda tutvustavaid saateid ja meediateenuseid kogu maailmas; 7 vahendab maailmakultuuri parimaid saavutusi; 8 edastab saateid, mis Rahvusringhäälingu võimaluste piires vastavad kõigi rahvastikurühmade, sealhulgas vähemuste infovajadusele; 9 hoiab ja arendab Rahvusringhäälingu professionaalset loomingulist ning tehnilist taset; 10 tagab adekvaatse informatsiooni operatiivse edastamise elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades; 11 kajastab oma uudistesaadetes ja teistes saadetes Eestis toimuvaid sündmusi võimalikult suurel määral.

Rahvusringhäälingu programmid 1 Programmid ja meediateenused peavad vastama Rahvusringhäälingu eesmärkidele ja teenima avalikku huvi.

1. Ave-Ly Kõuts: suurem kaitse pahatahtlike juhatuse liikmete vastu | Arvamus | ERR
2. Kuidas tosta peenise suurust
3. Korvpallijuhiks pürgiv Jüri Ratas avaldas oma programmi ja juhatuse liikmed - Delfi Sport
4. Peenise mootmed ja nende nimi

Enne uudiste edastamist peab nende aluseks olevat informatsiooni mõistliku hoolega kontrollima. Fakt ja kommentaar peavad olema uudistesaates selgelt eristatud.

Eriliselt tuleb poliitilise tasakaalustatuse nõuet järgida Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Euroopa Parlamendi Suurema liikme programmi kohalike omavalitsuste volikogude valimiste puhul aktiivse valimisagitatsiooni ajal. Selleks annab Rahvusringhääling Vabariigi Presidendi valimiste puhul võrdsed võimalused kõigile valimistel osalevatele kandidaatidele, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste puhul võrdsed võimalused kõigile valimistel osalevatele erakondadele ja üksikkandidaatidele ning kohalike omavalitsuste valimiste puhul, arvestades valimisliitude ja üksikkandidaatide rohkust, loob võimalikult paljudele terviklikku programmi omavatele valimistel osalevatele jõududele võimalused oma seisukohtade piisavaks selgitamiseks.

Nii nagu kohalike Suurema liikme programmi valimiste puhul luuakse võrdsed tingimused ka rahvahääletuse korral. Rahvusringhäälingu programmides valimiste kajastamise reeglid Suurema liikme programmi Rahvusringhäälingu nõukogu ja need avalikustatakse hiljemalt nädal pärast valimiste väljakuulutamise päeva.

• Meeste suguelundite liikmete mootmed Foto
• Aktiivse liikme programm - Reval-Sport

Rahvusringhäälingu eelarve 1 Rahvusringhäälingu juhatus koostab enne järgmise majandusaasta algust või hiljemalt kaks nädalat pärast riigieelarve vastuvõtmist tasakaalus eelarve, milles märgitakse kõik järgmise majandusaasta tulud, kulud ja finantseerimistehingud. Rahvusringhäälingu eelarve peab vastama finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

Kuni eelarve kinnitamiseni ei tohi Rahvusringhäälingu kulud ühe kalendrikuu jooksul ületada eelmise aasta sama kalendrikuu summat. Lisaeelarve peab olema kooskõlas Rahvusringhäälingu finantsplaaniga ning Suurema liikme programmi kohaldatakse riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reegleid, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglit ja § 11 alusel kehtestatud piiranguid.

Juhul kui avalikustamine toimub Rahvusringhäälingu programmides, tohib teave projekti toetajate ja annetajate kohta sisaldada ainult toetaja või annetaja nime.

Eesti Rahvusringhäälingu seadus (lühend - ERHS)

Rahvusringhäälingu finantsplaan 1 Rahvusringhääling koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks Rahvusringhäälingu eelarve koostamisel. Rahvusringhäälingu vara ja kohustused 1 Rahvusringhääling valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesoleva Suumi liige peab sooma alusel kehtestatud korras oma ülesannete täitmiseks.

Arengukava 1 Igal majandusaastal koostab Rahvusringhäälingu juhatus arengukava nii, et see hõlmab järgmist majandusaastat ja sellele järgnevat kolme majandusaastat. Muu hulgas tuuakse välja: 1 majandusaastal edastatava programmi struktuur ja selle koostamise kaalutlused; 2 põhjendus, kuidas Suurema liikme programmi programmide struktuur aitab täita Rahvusringhäälingu ülesandeid; 3 meediateenuste arendamise eesmärgid ja põhjendused; 4 koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega; 5 majandusaastaks kavandatava eelarve kasutamise põhimõtted püstitatud eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks.

Rahvusringhäälingu nõukogu kinnitab arengukava hiljemalt iga aasta 1.

Juhul kui arengukava ei kinnitata ettenähtud tähtajaks, loetakse järgmise aasta arengukavaks eelmisel aastal koostatud arengukava. Haldusleping 1 Käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmise toetamiseks riigieelarvest sõlmitakse haldusleping Rahvusringhäälingu ja Kultuuriministeeriumi vahel.

Aktiivse liikme programm

Lepingule kirjutavad alla valdkonna eest vastutav minister ja Rahvusringhäälingu juhatuse esimees. Reklaam, otsepakkumine ja sponsorlus Rahvusringhäälingus 1 Rahvusringhääling ei edasta reklaami ja otsepakkumist ega võta vastu sponsorlusest saadavat toetust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.

Mõjude analüüs 1 Koos arengukava projektiga esitatakse Rahvusringhäälingu nõukogule mõjude analüüs, milles antakse põhjendatud hinnang arengukavas esitatud arengukavatsuste täitmisele ja Rahvusringhäälingu tegutsemise vastavusele käesoleva seadusega. Rahvusringhäälingu nõukogu Rahvusringhäälingu nõukogu edaspidi nõukogu on Rahvusringhäälingu kõrgeim juhtimisorgan.

Nõukogu planeerib Rahvusringhäälingu tegevust, korraldab Rahvusringhäälingu juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

Ave-Ly Kõuts: suurem kaitse pahatahtlike juhatuse liikmete vastu

Nõukogu esitab Riigikogu kultuurikomisjonile kirjaliku ja suulise aruande oma tegevusest üks kord aastas. Nõukogu moodustamine 1 Nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest.

Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nimetab Riigikogu: 1 ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jäävad Riigikogu liikmetest nõukogu liikmed nõukogusse Riigikogu uue koosseisu liikmete nõukogusse nimetamise otsuse jõustumiseni; 2 neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.

Sinna jõudmiseks tuleb tagada: o mängijatele tingimused ja motivatsioon koondises osalemiseks; o parim meditsiiniline tugi; o uute sponsorlepingute sõlmimine rahvuskoondise toetuseks. Tallinna Kossuliiga, MAL jt ; o soodustused litsentsi omanikele tasuta või soodushinnaga rahvuskoondise mängude piletid, KML hooajakaardid jpm ; o alternatiivliigasid puudutav info võimalusel koondada ühtsesse korvpalliportaali www. Oluline üldpõhimõte on, et II liiga on kasvulavaks I liigale ja I liiga väljakutseks meistriliigale, kus toimuvad ka iga-aastased üleminekumängud meisterlikkuse põhimõttel. Igal järgmisel aastal on väga oluline see, et II liiga osalejate üldarv ei langeks, vaid tõuseks.

Nõukogu liige 1 Nõukogu liige ei või olla: 1 Rahvusringhäälingu juhatuse liige, prokurist ega audiitor; 2 meediateenuse osutaja juhtorgani liige.