Mis takistab liikme suurenemist,

OÜ-l Nende läbirääkimiste tulemused peavad jõustuma hiljemalt kolm aastat pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva. Monopolid ja teenuse ainuosutajad 1. Kas erafirmal on õigus sellist infot säilitada ja googli otsingus isiku nime järgi otsides hoida firma infot optimeeritud kujul esimeste otsingutulemuste hulgas. Kuidas toimida, kui ühe juhatuse liikme käes on kogu ühingu vara n traktor, millega harib oma põldu, ruumid, milles hoiab oma asju jmt.

Kui liige kohaldab tunnustust iseseisvalt, tuleb tal anda mis tahes teisele liikmele piisav võimalus näidata, et tema territooriumil saadud haridust, kogemusi, litsentse või tõendeid või täidetud nõudeid tuleks tunnustada. Liige ei tohi võimaldada tunnustamist viisil, mis põhjustaks maade vahel diskrimineerimist, rakendades tema standardeid või hindamiskriteeriume teenuseosutajate tegevusloa, litsentside või tunnistuse andmiseks või looks teenustekaubanduse varjatud piirangu.

Igal liikmel tuleb: a 12 kuu jooksul alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast tema suhtes informeerida teenustekaubanduse nõukogu oma olemasolevatest tunnustusmeetmetest ja teatada, kas need meetmed põhinevad sellist liiki lepingutel või kokkulepetel, millele on viidatud lõikes 1; b informeerida teenustekaubanduse nõukogu nii vara kui võimalik sellist liiki lepingu või kokkuleppe üle läbirääkimiste alustamisest, nagu on viidatud lõikes 1, et anda mis tahes teisele liikmele piisav võimalus näidata huvi osaleda läbirääkimistel, enne kui need jõuavad sisulisse faasi; c viivitamata informeerida teenustekaubanduse nõukogu uute tunnustusmeetmete vastuvõtmisest või olemasolevate olulisest muutmisest ja teatada, kas need meetmed põhinevad sellist liiki lepingul või kokkuleppel, millele on viidatud lõikes 1.

Kui sobib, peaks tunnustus põhinema mitmepoolselt kokku lepitud hindamiskriteeriumidel. Asjakohasel juhul tuleb liikmetel töötada koos asjaomaste valitsustevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega, et luua ja kehtestada tunnustamise ühised rahvusvahelised standardid ja kriteeriumid ning ühised rahvusvahelised standardid asjaomaste teenindusalade ja ametite praktiseerimise kohta. VIII artikkel.

Monopolid ja teenuse ainuosutajad 1. Igal liikmel tuleb kindlustada, et monopoolne teenuseosutaja, pakkudes vastaval turul monopoolset teenust, tegutseb tema territooriumil viisil, mis ei ole vastuolus selle liikme II artikli järgsete kohustuste ja erikohustustega.

Kui liikme monopoolne teenuseosutaja konkureerib otse või tütarettevõtte kaudu teenuse osutamise pärast väljaspool oma monopoolsete õiguste ulatust ja asjaomase liikme erikohustustega seotud alal, tuleb liikmel tagada, et selline teenuseosutaja ei kuritarvitaks oma monopoolset seisundit, tegutsedes tema territooriumil viisil, mis oleks vastuolus kõnealuste kohustustega.

Sellise liikme taotlusel, kellel on põhjust arvata, et mis tahes teise liikme monopoolne teenuseosutaja tegutseb vastuolus lõigetega 1 ja 2, võib teenustekaubanduse nõukogu nõuda liikmelt, kes on sellise osutaja asutanud, säilitanud või talle tegevusloa andnud, eriinfot asjakohase tegevuse kohta. Kui pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva liige annab monopoolsed õigused osutada tema erikohustustega hõlmatud teenust, tuleb sellel liikmel teatada sellest teenustekaubanduse nõukogule hiljemalt kolm kuud enne monopoolsete õiguste kavatsetavat andmist ja kohaldada XXI artikli lõigete 2, 3 ja 4 sätteid.

Käesoleva artikli sätteid tuleb rakendada ka teenuse Mis takistab liikme suurenemist puhul, kui liige kas formaalselt või tegelikult a volitab või moodustab väikese hulga teenuseosutajaid ja b sisuliselt välistab nende osutajate vahelise konkurentsi oma territooriumil.

IX artikkel. Äritavad 1. Liikmed tõdevad, et teatavad muud teenuseosutajate äritavad kui Mis takistab liikme suurenemist artiklis mainitud, võivad kammitseda konkurentsi ja sellega piirata teenustekaubandust.

Igal liikmel tuleb mis tahes teise liikme taotluse korral olla valmis konsulteerima lõikes 1 viidatud äritavade kõrvaldamiseks.

Liikmel, kelle poole pöördutakse, tuleb sellist taotlust täielikult ja mõistvalt arvesse võtta ja teha koostööd, pakkudes avalikult kättesaadavat mittekonfidentsiaalset asjassepuutuvat infot kõnealuse küsimuse kohta. Liikmel, kelle poole pöördutakse, tuleb esitada ka muud kättesaadavat infot seda taotlevale liikmele, olenevalt tema riigisisestest seadustest ja taotleva liikme poolt info konfidentsiaalsuse tagamist puudutava rahuldava lepingu sõlmimisest.

X artikkel. Erakorralised kaitsemeetmed 1. Mittediskrimineerimise põhimõtte alusel peetakse erakorraliste kaitsemeetmete üle mitmepoolseid läbirääkimisi. Nende läbirääkimiste tulemused peavad jõustuma hiljemalt kolm aastat pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva. Enne lõikes 1 viidatud läbirääkimiste tulemuste jõustumist võib iga liige XXI artikli lõike 1 sätetest hoolimata teatada teenustekaubanduse nõukogule oma kavatsusest muuta või tühistada erikohustus üks aasta pärast selle kohustuse jõustumist, tingimusel et liige põhjendab nõukogule, miks muudatuse või tühistamisega ei saa oodata XXI artikli lõikes 1 sätestatud kolme aasta möödumiseni.

Lõike 2 sätted kaotavad kehtivuse kolm aastat pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva. XI artikkel. Maksed ja ülekanded 1.

Liige ei tohi rakendada piiranguid rahvusvahelistele ülekannetele ja jooksvatest tehingutest tulenevatele maksetele, mis on Mis takistab liikme suurenemist tema erikohustustega, välja arvatud XII artiklis vaadeldud olukordades. Käesolev leping ei tohi mingil viisil mõjutada Rahvusvahelise Valuutafondi liikmete õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud fondi põhikirjas, kaasa arvatud põhikirjaga kooskõlas olevate valuutatehingute kasutamine, tingimusel et liige ei tohi seada ühelegi kapitalitehingule piiranguid, mis on selliste tehingute puhul vastuolus tema erikohustustega, kui see ei toimu XII artikli põhjal või fondi taotlusel.

XII artikkel.

I artikkel. Kohaldamisala ja määratlus 1.

Piirangud maksebilansi kaitseks 1. Kui liiget on tabanud või teda ähvardavad tabada olulised maksebilansiraskused või välised finantsraskused, võib ta rakendada või säilitada piiranguid teenustekaubanduses, mille suhtes ta on võtnud endale erikohustusi, sealhulgas nende kohustustega seotud tehingute maksete ja ülekannete suhtes.

• Итак, вы разговаривали с Ричардом.
• Kas on voimalik suumida oma teed
• Элли склонилась к близнецам.
• Liikme suurus 10 4-le
• Подобно пересадке органов, - сказала Николь, допивая воду.
• Хотя октопауки и люди проспали весь долгий путь, - проговорила Синий Доктор, - манно-дыням позволили развиться до мирмикотов и ватного материала.
• Машина загромыхала по дороге, находившейся в весьма скверном состоянии, повернув на север - к месту, где некогда в поселении Позитано была станция.
• Kuidas suurendada peenise kodust

Tõdetakse, et majanduslikus arengu- või üleminekustaadiumis oleva liikme maksebilansile suunatud eriline surve võib sundida kasutama piiranguid tagamaks muu hulgas piisava finantsvaru taseme säilitamine maa majandusliku arengu- või üleminekuprogrammi täitmiseks. Lõikes 1 viidatud piirangud: a ei tohi tekitada diskrimineerimist liikmete hulgas; b peavad olema vastavuses Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga; c peavad vältima mis tahes teise liikme kaubandus- majandus- ja finantshuvide tarbetut kahjustamist; d ei tohi olla suuremad, kui on vajalik lõikes 1 kirjeldatud asjaoludel; e on ajutised ja need tuleb järk-järgult kõrvaldada, kui lõikes 1 kirjeldatud olukord paraneb.

1. Я думала, что голубой жидкости и всех этих зондов будет достаточно.
2. До сих пор картина менялась быстрее, чем я могла ее осознать.

Määrates kindlaks selliste piirangute esinemist, võivad liikmed eelistada nende teenuste osutamist, mis on olulisemad nende majandus- ja arenguprogrammidele. Siiski ei tohi neid piiranguid kasutusele võtta või säilitada mingi teatud teenindusala kaitseks.

Piirangutest, mida võetakse kasutusele või säilitatakse lõike 1 põhjal, või neis tehtavatest muudatustest tuleb viivitamata teatada üldnõukogule. Nende konsultatsioonide eesmärk on võimaldada ministrite konverentsil anda asjaomasele liikmele soovitusi, mida ta võib pidada sobivaks. Kui liige, kes ei ole Rahvusvahelise Valuutafondi liige, soovib rakendada käesoleva artikli sätteid, tuleb ministrite konverentsil luua küsimuse läbivaatamise ja muud vajalikud protseduurid.

XIII artikkel. Riigihanked 1.

Account Options

II, XVI ja XVII artiklit ei tohi rakendada seaduse, määruse või nõude puhul, mis reguleerib valitsusasutuse poolt riiklikeks vajadusteks tehtud hankeid ja mille sihiks ei ole kaubanduslik edasimüük või kasutamine teenuste osutamisel kaubanduslikuks müügiks.

Käesoleva lepingu põhjal peetakse Mis takistab liikme suurenemist aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast teenuste riigihangete üle mitmepoolseid läbirääkimisi. XIV artikkel. XIVbis artikkel. Julgeolekuerandid 1. Käesolevat lepingut ei tõlgendata nii, et see: a kohustab liiget avaldama infot, mille avalikustamist ta peab oma esmatähtsate julgeolekuhuvidega vastuolus olevaks või b takistab liiget astumast samme, mida ta peab vajalikuks oma esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmiseks ja mis: i on seotud teenuste osutamisega otse või kaudselt relvajõudude varustamiseks; ii on seotud lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega või ainetega, millest neid saadakse; iii astutakse sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete eriolukorras; c takistab liiget astumast samme vastavalt oma kohustustele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja alusel, säilitamaks rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.

Teenustekaubanduse nõukogu tuleb võimalikult põhjalikult informeerida meetmetest, mis on võetud lõike 1 punktide b ja c põhjal, ning nende lõpetamisest. XV artikkel.

Soovin asutada äriühingu (näiteks osaühingu või aktsiaseltsi). Mida ma pean selleks tegema?

Subsiidiumid 1. Liikmed tunnistavad, et teatud asjaoludel võivad subsiidiumid teenustekaubandust moonutada. Liikmed alustavad läbirääkimisi, et arendada välja selliste kaubandusmoonutuste vältimiseks7 vajalikud mitmepoolsed põhimõtted.

Läbirääkimistel käsitletakse ka tasakaalustusprotseduuride asjakohasust. Sellistel läbirääkimistel tunnustatakse subsiidiumide osa arengumaade arenguprogrammides ja võetakse arvesse liikmete, eriti arengumaaliikmete vajadusi paindlikkuse järele selles valdkonnas. Neid läbirääkimisi silmas pidades tuleb liikmetel vahetada teavet kõikide nende teenustekaubandusega seotud subsiidiumide kohta, mida saavad kodumaised teenuseosutajad.

Iga liige, kes leiab, et teise liikme subsiidium mõjutab teda ebasoodsalt, võib taotleda kõnealuses küsimuses konsultatsiooni sellise liikmega. Selliseid taotlusi tuleb mõistvalt arvesse võtta. Turulepääs 1. I artiklis toodud osutamisviise hõlmava turulepääsu suhtes kohaldab iga liige mis tahes Mis takistab liikme suurenemist liikme teenustele ja teenuseosutajatele režiimi, mis pole ebasoodsam kui see, mida näevad ette tema loendis kokkulepitud ja määratletud piirangud ja tingimused.

XVII artikkel. Võrdne kohtlemine 1. Teenindusalal, mis on kirjas tema kohustuste loendis, võimaldab iga liige vastavalt selles kehtestatud tingimustele ja normidele mis tahes teise Meesliigese suurus see teenustele ja teenuseosutajatele kõigi osutamist mõjutavate meetmete suhtes vähemalt sama soodsa režiimi, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenuseosutajatele.

Liige võib täita lõikes 1 toodud nõude, võimaldades teise liikme teenustele ja teenuseosutajatele vormiliselt kas samasuguse või erineva režiimi, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenuseosutajatele.

Vormiliselt kas samasugust või erinevat režiimi peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused soodsamaks liikme teenustele ja teenuseosutajatele, võrreldes mis tahes teise liikme samasuguste teenuste ja teenuseosutajatega. XVIII artikkel. Lisakohustused Liikmed võivad pidada läbirääkimisi kohustuste üle, mis puudutavad teenustekaubandust mõjutavaid meetmeid, mida ei pea XVI ja XVII artikli kohaselt loendisse märkima, kaasa arvatud need, mis puudutavad kvalifikatsiooni, standardeid ja litsentsimisküsimusi.

Need kohustused kantakse liikme loendisse. Läbirääkimised erikohustuste üle 1. Mis takistab liikme suurenemist lepingu eesmärkide kohaselt tuleb liikmetel asuda pidama järjestikuseid läbirääkimisvoore, alustades mitte hiljem kui viis aastat pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva, ja seejärel perioodiliselt, et saavutada järkjärguline suurem teenustekaubanduse liberaliseerimine.

Teenustekaubanduse üldleping – Riigi Teataja

Selliste läbirääkimiste eesmärgiks peab olema tõhusa turulepääsu tagamise vahendina vähendada või kõrvaldada meetmete negatiivne mõju teenustekaubandusele. See protsess peab toimuma, pidades silmas kõikide osalejate huvide edendamist vastastikuse kasusaamise alusel ning üldiste õiguste ja kohustuste üldise tasakaalu tagamist.

Liberaliseerimine peab toimuma, arvestades asjakohaselt iga liikme riikliku poliitika eesmärke ja üksikute liikmete arengutaset nii üldiselt kui ka üksikutel aladel. Üksikute arengumaaliikmete suhtes tuleb olla piisavalt paindlik, lastes neil avada vähem alasid, liberaliseerida vähem Mis takistab liikme suurenemist, järk-järgult laiendada turulepääsu kooskõlas nende arenguastmega ning välismaistele teenuseosutajatele turulepääsu võimaldades lisada ligipääsutingimused IV artiklis viidatud eesmärkide saavutamiseks.

Igaks vooruks kehtestatakse oma läbirääkimisjuhend ja protseduurid. Niisuguse juhendi kehtestamiseks hindab teenustekaubanduse nõukogu teenustekaubandust üldiselt ja alade kaupa, lähtudes käesoleva lepingu eesmärkidest, kaasa arvatud IV artikli lõikes 1 sätestatud eesmärkidest.

Läbirääkimisjuhendis kehtestatakse liikme poolt eelmiste läbirääkimiste järel iseseisvalt ette võetud liberaliseerimise režiimi laad, samuti IV artikli lõike 3 sätete põhjal vähimarenenud liikmete suhtes rakendatav erirežiim.

Järkjärgulist liberaliseerimist arendatakse edasi iga sellise vooru kahe- mõne- ja mitmepoolsetel läbirääkimistel, mille eesmärk on tõsta käesoleva lepingu alusel liikmete võetud erikohustuste üldtaset. XX artikkel. Erikohustuste loendid Mis takistab liikme suurenemist. Igal liikmel tuleb esitada loendis erikohustused, mis ta käesoleva lepingu III jao alusel võtab. Teenindusalade suhtes, kus neid kohustusi võetakse, tuleb igas loendis määratleda: a turulepääsu piirangud ja tingimused; b võrdse kohtlemise tingimused ja normid; c lisakohustustega seotud ettevõtmised; d sobival juhul selliste kohustuste kohaldamise ajakava; e selliste kohustuste jõustumise kuupäev.

Sel juhul arvestatakse niisugust märget ka kui XVII artikliga seotud tingimust või reservatsiooni. Erikohustuste loendid lisatakse käesolevale lepingule ja need moodustavad selle lahutamatu osa. XXI artikkel. Loendite muutmine 1. Sellistel läbirääkimistel ja sellises kokkuleppes püüavad kõnealused liikmed säilitada vastastikku kasulike kohustuste üldist taset, mis poleks kaubandusele ebasoodsam kui see, mis enne selliseid läbirääkimisi on ette nähtud erikohustuste loendis.

Vastus: Küsimusest saan aru, et äriühingul on 2 osanikku, kelle osade suurused on võrdsed ning kes maksid ära äriühingu poolt tasumisele kuulva maamaksu.

Kuna osanikud ei vastuta Suurendada rahvameditsiini liige kohustuste täitmise eest ning äriühing peaks oma vara arvelt oma kohustusi täitma, siis sellises olukorras äriühingu rahalise kohustuse täitmist saab käsitleda äriühingule antud laenuna. Seadus ei keela osanikel anda laenu äriühingule. Sel juhul saavad osanikest võlausaldajad ning osanike nõuete rahuldamine toimub samamoodi nagu teiste võlausaldajate nõuete rahuldamine.

Äriühingule kuuluva varaga tehingute otsustamine ning teostamine kuulub juhatuse pädevusse — ÄS § Seega just äriühingu juhatus peab võtma vastu ka vastava otsuse, mida ühingule kuuluva maaga teha.

Kahjuks ei ole Te täpsustanud, millist liiki äriühinguga tegemist on, kas osanikud on ühtlasi ka juhatuse liikmed ning mis on ühingu peamine tegevusala. Siiski eeldame, et kinnisvaraga tehingud väljuvad ühingu igapäevase majandustegevus raamest, mistõttu sellise tehingu tegemiseks on juhatusel vajalik nõukogu või osanike nõusolek. Siiski vaatamata sellele, et äriühingu juhatusel on seadusest ja reeglina ka lepingust tulenev õigus ning kohustus ühingut juhtida ja esindada, sh äriühingu nimel tema vara käsutada ja kohustusi võtta, ei anna juhatuse liikmele õigust ühingu vara enda või kolmanda isiku kasuks pöörata.

Sellest tulenevalt võib eeldada, et ühingu vara, eriti kinnisvara, kinkimine ei ole üldreeglina lubatav, ning vahet ei ole, kas see kingitakse osanikule, või kolmandale isikule. Eraõigusliku juriidilise isiku organi liikme üheks kohustuseks on muuhulgas panustada juriidilise isiku juhtimisse ning mitte kahjustada juriidilise isiku ega selle teiste liikmete huve Ühingule kuuluva vara kinkelepingu tegemisel väheneb oluliselt ühingule kuuluva vara koosseis, ning seda saab käsitleda varalise kahju tekitamisena ühingule.

• Võlaõigus Soovin asutada äriühingu näiteks osaühingu või aktsiaseltsi.
• Looduslik treeningprogramm liikme suurendamiseks
• Они создали живых существ, выполняющих роль камеры; другой набор микроскопических жучков считывает изображение и тщательно хранит его до мельчайших подробностей.
• Vormide mootmed Foto peenis
• Но пустые угрозы бессмысленны.
• Никки что-то видит.
• Вот что получается: раз у нас теперь появилась Никки, _тебя_ уже нельзя звать этим именем, даже в особых случаях.
• Suurendada liige kodus nagu see

Selline tegu on kriminaalkorras ka karistatav. Seaduses on sätestatud, mida saab käsitleda olulise või suure kahjuna vastavalt 3 Maaga tehingu tegemisel s. Seadus ei näe piirangut, kes saab äriühingule kuuluvat kinnisvara omandada, seega tehingu teiseks pooleks võib olla nii juriidiline kui ka füüsiline isik.

Vastates Teie konkreetsele küsimusele märgin, et ilmselt omandaksid ühingu osanikud maa oluliselt väiksema hinna eest, kui palju on nad ühingu eest maamaksu maksnud. Vastava tehingu teostamisel tuleb kindlasti arvestada vara maa väärtuse ning tasutud maamaksu omavahelist suhet. Kui tasutud maamaksu summa on oluliselt väiksem maa väärtusest, ei ole maa võõrandamine omanikele suure tõenäosusega lubatud, kui selleks puudub mõni muu alus.

Kui osanik müüb oma osa teisele osanikule, kas siis kolmandal osanikul on ka selle ostmiseks mingi võimalus? Osanik A soovib oma osa võõrandada osanikule B, kas C-l on võimalik teostada ostueesõigust või on tal mingid muud õigused A osale?

Vastus: Vastavalt äriseadustiku edaspidi ÄS § lg 1 võib osanik oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule. Ostueesõigus teistele osanikele tekib lg-le 2 toetudes ainult siis, kui võõrandatakse osad kolmandale isikule. ÄS § lg 3 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek.

Seega, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, ei ole C-l võimalik teostada ostueesõigust, ega pole tal ka muid õigusi A osale.

Kas osaühingu osakapitali eurodeks muutmine on kohustuslik või toimub see ka automaatselt? OÜ osakapital on veel eurodeks muutmata, puudub osanike otsus, kuna koosolekule tuleb 6-st kohale ainult Kas eurodeks muutmine on kohustuslik või kui seda tehtud ei ole, toimub muutmine automaatselt?

OÜ-l Vastus: Aktsia või osakapitali eurodesse ümberregistreerimisele ei ole kehtestatud lõpptähtaega, küll aga kehtib Mis takistab liikme suurenemist, mille kohaselt alates 1. Automaatselt ettevõtete osakapitali eurodesse ei konventeerita. Iga ettevõte peab selleks ise soovi avaldama ning registreerima äriühingu osakapitali muudatused äriregistris.

Kuivõrd osakapitali konventeerimisele lõpptähtaega sätestatud ei ole, siis ei ole muudatuse tegemata jätmine registris takistuseks ettevõtte majandusaasta aruande esitamisel. Viitate oma küsimuses, et osakapital on eurodeks muutmata, kuna koosolekust võtab osa vaid osanikku 6-st.

Vastavalt Äriseadustiku § lõikele 6 on sama päevakorraga kokku kutsutud korduskoosolek otsustusvõimeline sõltumata koosolekul esindatud häältest. Majandusaasta aruande esitamisel ei ole kõnealune teema määrav ning Mis takistab liikme suurenemist oma selles kontekstis tähtsust, st.

Vastused.ee küsimused ja vastused

Kuidas osaühingule kuuluvat vara teise juhatuse liikme osaniku valdusest kätte saada? Osaühingut juhib 2 juhatuse liiget ka osanikud. OÜ on lõpetanud praktiliselt Mis takistab liikme suurenemist. Soov on osaühingu tegevus lõpetada. Kuidas toimida, kui ühe juhatuse liikme käes on kogu ühingu vara n traktor, millega harib oma põldu, ruumid, milles hoiab oma asju jmt.

Osanike korduvatele pöördumistele ei tagasta võtmeid, vara, ei esita kuludokumente rahaliste kulutuste kohta jne. Esialgu ei tahaks pöörduda kohtu poole. Vastus: Küsimuses ei olnud nimetatut märgitud, kuid eeldame, et antud juhul on osanike osad võrdsed. Kui soovitakse äriühingu tegevus lõpetada, siis annab seadus selleks erinevad võimalused, millest peamiselt rakendatakse likvideerimist või sundlõpetamist. Asjas konkreetse vastuse andmiseks oleks vaja eelnevalt tutvuda ka osaühingu põhikirjaga ning teada, milline on juhatuse liikmete esindusõigus ühine või iga juhatuse liige saab esindada ühingut.

Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtuotsusega. Kuna kaasusest tulenevalt ilmselt teine osanik takistab selle läbiviimist, siis ilmselt vabatahtlik osanike otsuse alusel äriühingu lõpetamine kõne alla ei tule. Sundlõpetamisel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega. Üldjuhul on selle põhjuseks ettevõtte või selle tegevuse mittevastavus seadustele.

Kui puudusi on võimalik kõrvaldada, annab kohus selleks aega, selleks et ettevõtte tegevust saaks ikkagi jätkata. Kahjuks sel juhul tuleb osanikul esitada avaldus kohtule, mida Te küsimusest nähtuvalt teha ei soovi.

Seaduse kohaselt võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata. Sellise hagi esitamine Mis takistab liikme suurenemist võimalik, kui juhatuse liikmetel ei ole ühist esindusõigust. Kahjuks ka eelnimetatu toimub läbi kohtumenetluse.

Kui soovite asja kohtuväliselt lahendada, siis ainuke võimalus on teise osanikuga kokkuleppele jõuda. Juhul, kui osanike osad on võrdsed ning mõlemad on juhatuse liikmed, ei saa sisuliselt ühtegi otsust kumbki neist ainuisikuliselt teha, millest tulenevalt ongi vaja kas jõuda kokkuleppele või lahendada olukord läbi kohtumenetluse.

EUR-Lex - PC - EN - EUR-Lex

Lisaks võib juhatuse liikme tegevus olla käsitletav OÜ vara omastamisega, kui juhatuse liige on võtnud asjad enda valdusesse, kasutab neid kui omanik ja keeldub asjade tagastamisest. Omastamisega on tegemist ka juhul, kui selliselt käituv isik on OÜ osanik — OÜ vara on ka selle osaniku jaoks alati võõras ehk OÜ vara omastamises saab süüdi mõista ka OÜ osaniku.

Mida teha, kui põhikirja muudeti nii, et kolmandatele isikutele tohib osa võõrandada üksnes teiste osanike nõusolekul? Olen osanik 22 osanikuga osaühingus. Kuna olen pensionär, soovin oma osa võõrandada lisaks minule veel 6 osanikku ja leidsin selleks ka ostja, kellel on huvi lisaks osa ostule ka osaühingusse investeerida. Enne kui tehinguks läks, muutsid teised osanikud põhikirja nii, et kolmandatele isikutele tohib võõrandada osa üksnes teiste osanike nõusolekul, või pärimise teel.

The Great Gildersleeve: Jolly Boys Election / Marjorie's Shower / Gildy's Blade

Antud nõusolekut ma Mis takistab liikme suurenemist teistelt osanikelt aga ei saanud ja pärimise teel võõrandamist ei ole plaanis. Millised võimalused meil on. Osanike seas ostuvõimelisi inimesi ei ole, kui, siis on nad vahendajad vaheltkasuga sellele samale meie leitud ostjale. Vastus: Iseenesest seadus näeb ette iga osaniku õigust oma osa võõrandada. Samas on täiesti õiguspärane osanike otsustus sätestada põhikirjas, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik nt teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek äriseadustiku § lg 3.

Siiski ei tähenda see veel seda, et teiste osanike vastava nõusoleku saamata jäämisel ei ole osanikul mitte mingisugust võimalust oma osa võõrandada. Äriseadustiku § lg 3 viimane lause annab oma osa müüa soovivale osanikule õiguse nõuda mõjuval põhjusel teistelt osanikelt osa müümiseks nõusoleku andmist. Mõjuvaks põhjuseks võib olla nt osanike vahelised tugevad erimeelsused, mis võivad takistada osaühingu majandustegevuse jätkamist, osaniku majanduslikud raskused, tervislik seisund vms. Pole välistatud ka muud tungivad ja põhjendatud vajadused.

Sellises olukorras tuleb osa müüa soovival osanikul esitada vastav avaldus kohtule. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavalust andma.

Seega avalduse kohtu poolt rahuldamise korral asendab vastav kohtuotsus osanike nõusolekut ning osanikud saavad oma osad müüa. Vastava küsimuse korral kindlasti lähtutakse eelkõige osaühingu huvidest ning osanike pahatahtlik käitumine ei saa takistada teistel osanikel oma osasid võõrandada ilma selleks mõjuva põhjuseta.

Kuidas osaühingu lõpetamisel vara teisele osaühingule üle anda? Osanikud soovivad lõpetada olemasoleva osaühingu A tegevuse ja Mis takistab liikme suurenemist üle selle vara kinnisvara teisele osaühingule B. Ühingute A ja B omanikud on seotud isikud. Tehingu eesmärgiks ei ole teenida tulu, vaid lihtsalt vara üleandmine. Osaühingu A osanikud ei ole huvitatud jätkamisest ühegi ettevõtte omanikena. Kuidas oleks kõige otstarbekam seda korraldada?

Kas ma saan õigesti aru, et näiteks osaühingu A jagunemine eraldumise teel oleks võimalik ainult viisil, et osaühingu A osanikud saavad osaühingu B osanikeks? Vastus: Esmalt tuleb märkida, et antud kaasuses edasiste toimingute otstarbekuse hindamiseks oleks vaja teada täpsemaid asjaolusid, samuti tuleks selgitada, mida on silmas peetud otstarbekuse all, kas küsimus on ennekõike finants- või ajaressursikaalutlustes. Esitatud informatsiooni alusel saame märkida järgmist. Varade liikumine ühelt osaühingult teisele on äriseadustiku kohaselt võimalik mitmel moel, sealhulgas toimub varade üleandmine jagunemisel eraldumise teel.

Küll aga tuleb siinkohal arvestada, et eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle äriseadustik § lg 4st et vara üleandev osaühing jääb alles ning eraldumisel saavad omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing äriseadustik § lg 5. Seega vara üleandmisel eelkirjeldatud viisil jätkub nii osaühingu A tegevus kui ka osanike seotus omandava ühinguga.

Osaühingu A lõpetamiseks likvideerimismenetluseta oleks Mis takistab liikme suurenemist vaates sobivam rakendada ühinemist, kuivõrd ühinemise käigus loetakse ühendatav ühing lõppenuks äriseadustik § lg 1. Küll aga liiguksid sellisel juhul osaühingule B üle nii kogu osaühingu A vara kui ka kohustused osaühingust B saab osaühingu A õigusjärglane ning ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks äriseadustik § lg 5mistõttu ka ühinemisel jätkub osanike seotus osaühinguga B.

Samas on nii osaühingu jagunemise kui ka ühinemise järgselt võimalik osanikel oma osalus ühingus võõrandada seejuures tuleb arvestada, et kasu osaluse võõrandamisest kuulub maksustamisele. Kui osaühing A soovib Uritasin suurendada liiget lõpetada ega soovi jätkata osanikena ning küsimus puudutab ainuüksi kinnisvara, mida Mis takistab liikme suurenemist osaühingule B üle anda, on põhimõtteliselt võimalik osaühingu A kinnisvara ka kinkelepinguga osaühingule B üle anda ning seejärel algatada osaühingu A likvideerimismenetlus.

Siinkohal tuleb aga arvestada, et seesuguse tehingu Liikme suurus 14. ei saaks kahjustada võimalike võlausaldajate huvid ega rikutaks osaühingu osakapitali suurusele äriseadustikus seatud nõudeid. Lisaks tuleb arvestada maksuõiguslike aspektidega. Seega soovitan Teil tulla meie büroosse nõustamisele, et valida kõige sobivam tegevusviis.

Kas mul on võimalik ise juhatuse liikme kohalt tagasi astuda kui minu sellekohast avaldust ignoreeritakse? Kuidas astuda juhatusest tagasi, kui teine osapool on vastu? Firmal on üks omanik mitte mina aga kaks juhatuse liiget. Maksud on makstud ja võlgu ei tohiks olla minu teada.

Olen avalduse esitanud aga seda ignoreeritakse. Kas minul on mingi võimalus ise end tagasi kutsuda juhatuse liikme kohalt? Vastus: Vastavalt hetkel kehtivale äriseadustikule § lõige 7 võib juhatuse liige tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile.

Kui teiega on sõlmitud ka juhatuse liikme leping, siis sellele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.

Kokkuvõttes soovitan Teil esitada avaldus osanikele ja teisele juhatuse liikmele, milles teatate, et astute juhatuse liikme kohalt tagasi.

Selle avalduse koopia tuleks saata ka äriregistrile ning paluda viia äriregistrikaart kooskõlla tegeliku olukorraga. Mida teha, kui juriidilise isiku aadress äriregistris on ebaõige ja arveid ei saa kohale saata?

Ettevõte A osutab teenuseid ettevõttele B, kuid B aadress on äriregistris ebaõige. Sellest tulenevalt ei saa A osutatud teenuste eest esitatud arveid B-le kätte toimetada muid kontaktandmeid ei ole.

Millised on A võimalused?

Äriõigus | Nõuanded | Advokaadibüroo LMP

Füüsilise isiku korral saab kinnisasja omanik esitada rahvastikuregistrile avalduse nö välja kirjutamiseks, kuid kuidas toimida sarnase juhtumi korral juriidilise isikuga?

Vastus: Äriseadustiku kohaselt kantakse äriregistrisse äriühingu asukoht ja aadress, seejuures tuleb registrisse kantud andmete muutumisel vastava ettevõtte juhatusel esitada avaldus muudatuste registrisse kandmiseks.

Eelkõige omab tähtsust see, et juriidilise isikuga oleks tema registrijärgse aadressi kaudu võimalik kontakteeruda ning registrisse kantud aadressil oleks võimalik isikule dokumente kätte toimetada.

Üheks võimaluseks käesolevas asjas on pöörduda äriregistri pidaja vastava maakohtu registriosakonna poole ning teavitada registripidajat äriregistris olevatest ebaõigetest andmetest. Registripidaja teavitab seejärel kande ebaõigsusest ettevõtjat, kellel tulnuks andmed muuta ehk antud juhul ettevõtet B.

Juhul, kui registripidajal õnnestub ettevõttega B ühendust saada, tehakse andmete muutmise kanne ning saate arve õigele aadressile saata. Teiseks on võimalik arve ettevõttele kätte toimetada kohtutäituri vahendusel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lõikest 5 ning täitemenetluse seadustiku §-stseejuures kohaldatakse sel viisil kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut kui seadusest ei tulene teisiti ning kohtutäitur võib kasutada dokumendi kättetoimetamiseks kõiki kohtule lubatud viise täitemenetluse seadustik § Siinkohal tuleb aga arvestada, et nimetatud toimingu eest tuleb tasuda kohtutäituri tasu ettemaksuna ning kõnealust tasu ei Mis takistab liikme suurenemist vastava menetluse lõppemisel tagasi saada.

Kolmandaks märgin, et kui kõnealuste teenuste osutamises ning selle eest tasu maksmises on ettevõtted eelnevalt kokku leppinud ning ettevõte B on teadlik osutatud teenuste eest tasu maksmise kohustusest, siis olenemata arve kättetoimetamise võimatusest, on teenuste eest tasu maksmise eiramise näol tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega ettevõtte B poolt ning ettevõttel A on võimalik kõnealusel juhul rakendada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Samuti on mõistlik eeldada, et kui ettevõte on lepingulises suhtes esitanud kohustuste täitmiseks kontaktandmed, siis ettevõte korraldab ka nimetatud asukohas adresseeritud posti tõrgeteta kättesaamise ehk eelkirjeldatud juhul kannab ettevõte B ka arve kättesaamise riski.

Kas on võimalik äriühing likvideerida, kui ainuosaniku osa on tema isiklike võlgade katteks arestitud?