16-aastased liikmed

Volikiri jääb jaoskonnakomisjonile. Hääletamistulemusi ei tunnistata kehtetuks, kui valimisseaduse rikkumine ei mõjuta valimistulemusi. Keelatud on valimisliidu nimena kasutada valimisliitu mittekuuluva erakonna või mõne muu valimisliidu ametlikku nime või sellega sarnast nime. Tööealiseks liikmeks ei loeta sõltuvaid lapsi.

Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikulkes on valimispäevaks saanud aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on 16-aastased liikmed, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse asub vastavas vallas või linnas. Hääletamisõigus on välismaalasel, kes elab Eestis alalise elamisloa alusel ja on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viimased viis aastat vastavas vallas või linnas.

Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1.

Teksti suurus

Eestist valitakse seitse Euroopa Parlamendi liiget, kelle volitused kestavad viis aastat. Valimistulemused tehti kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud aastaseks. Austria kogemus näitab, et noorte huvi poliitika vastu kasvas, noorte valimiskäitumine ei erinenud radikaalselt keskmisest ning noorte teemad tõusid rohkem ühiskondliku huvi keskpunkti. Justiitsministeeriumi Ca 24 ja aastast ei suuda üksi ainult enda häältega võimule aidata ühtegi äärmuslast — ka mitte juhul, kui nad kõik elaks ühes valimisringkonnas ja valiks ühte kandidaati.

Mida valimisõiguse andmine noortele juurde annab?

Reavahe suurus

Noortele hakatakse ühiskonnas ja seadusloomes rohkem tähelepanu pöörama. Noored muutuvad ühiskondlikult aktiivsemaks: kasvab nende kaasamõtlemine ühiskondlike teemade üle, kaasatus kolmandas sektoris ja seos kodukohaga. Kooli antav kodanikuharidus muutub elulähedasemaks.

Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja. Kui valija oli rikutud hääletamissedelile märkinud juba oma otsustuse, kriipsutab ta selle enne sedeli tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Seejärel murrab valija hääletamissedeli kokku ja esitab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati teise jäljendi.

Seejärel laseb valija hääletamissedeli valimiskasti.

Navigeerimismenüü

Valija palvel, kes füüsilise puude tõttu ei ole võimeline ise hääletamissedelit valimiskasti laskma, võib seda teha mõni teine isik valija juuresolekul. Eelhääletamine 1 Õigus hääletada eelhääletamisel on selles valimisjaoskonnas valijate nimekirja kantud valijal, kes on eelhääletamise päeval vähemalt aastane.

Valimiskasti pitseerib valla või linna valimiskomisjoni liige jaoskonnakomisjoni liikmete juuresolekul.

Valimiskast peab asuma kohas, kuhu muud isikud juurde ei pääse. Valimiskasti ava peab olema kaetud. Kodus hääletamine 1 Valija, kes tervisliku seisundi tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel ei saa hääletada hääletamisruumis, võib taotleda hääletamise korraldamist oma kodus.

Andmestiku eelvaade ei ole praegu kättesaadav.

Jaoskonnakomisjon registreerib kõik taotlused. Neil on kaasas nõuetekohaselt pitseeritud valimiskast, piisavalt hääletamissedeleid, kodus hääletavate valijate nimekiri, antud valimisringkonnas kandideerijate nimekiri ja kirjutusvahendid. Valija andmete kandmisel kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valijate nimekirja märkuste lahtrisse märge «hääletab kodus».

Kodus hääletamisel tuleb tagada hääletamise salajasus. Nendel, kes mingil põhjusel kodus ei hääletanud, kustutatakse märkuste lahtrisse tehtud märge «hääletab kodus».

16-aastased liikmed pannakse kodus hääletanute hääletamissedelitele jaoskonnakomisjoni pitsati teine jäljend ja hääletamissedelid asetatakse valimiste päeval hääletanud valijate hääletamissedelite hulka. Volitatud esindaja kaudu hääletamine 1 Valijal, kes viibib tervisliku seisundi tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel eelhääletamise ajal ja valimiste päeval väljaspool oma püsiva elukoha järgse kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi, on õigus hääletada volitatud esindaja kaudu.

Iga volitatu saab esindajaks olla ainult ühele valijale. Volikirja tuleb märkida volitatud esindaja kaudu hääletamise põhjus. Volikirjal peab olema volikirja kirjutanud valija allkiri ja volikirja kirjutamise kuupäev. Volitatud esindaja annab valijate nimekirja märkuste lahtrisse hääletamissedeli kättesaamise kohta oma allkirja. Volikiri jääb jaoskonnakomisjonile. Ümbrikule märgitakse hääletamise kuupäev.

Andrus Punt: ühiskond võidab valimisea langusest

Tunnistajaks võib olla iga hääleõiguslik isik, kuid mitte valija vanem, laps, abikaasa, õde või vend. Jaoskonnakomisjoni liige avab välimise ümbriku ning volitatud esindaja laseb hääletamissedeliga ümbriku eelhääletamise valimiskasti ja annab hääletamise kohta valijate nimekirja vastavasse lahtrisse valija eest allkirja. Eelhääletamise valimiskasti avamise järel avatakse ümbrikud, nendes olnud hääletamissedelitele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati teine jäljend ja need asetatakse teiste sedelite hulka.

Välimised ümbrikud antakse koos hääletamissedelitega üle valla või linna valimiskomisjonile.

Kui pärast hääletamist selgub, et sama valija on täitnud ka volitatud esindaja kaudu saadud hääletamissedeli, siis viimast valimiskasti ei lasta ja hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. Hääletamissedeliga ümbrik avatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel ja sedel arvestatakse valijate poolt rikutud sedelina.

Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas 1 Valimiskastid avatakse pärast hääletamise lõppemist.

Riigikogu andis 16- ja 17-aastastele õiguse hääletada kohalikel valimistel

Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni liikmetest. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega. Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellele on arusaadavalt märgitud, kelle poolt valija hääletas, loetakse sedel kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse jaoskonnakomisjon hääletamise teel.

Eesti valimised

Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. Protokollis märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. Pakile kirjutatakse, millise valimisjaoskonna sedelid, millised ja kui palju neid pakis on.

Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisringkonnas 1 Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide 16-aastased liikmed teeb valla või linna valimiskomisjon iga valimisringkonna kohta kindlaks valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatide ja kandidaatide nimekirjade poolt antud häälte arvu.

Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel. Hääletamistulemuste kohta koostatakse vormikohane protokoll.

Lõplike hääletamistulemuste kohta võtab vastu otsuse valla või linna valimiskomisjon. Sellisel juhul korraldab valla või linna valimiskomisjon ühe kuu jooksul vastavates valimisjaoskondades kordushääletamise ja valimistulemused vastava kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel tehakse kindlaks pärast kordushääletamise tulemuste selgumist. Hääletamistulemusi ei tunnistata kehtetuks, kui valimisseaduse rikkumine ei mõjuta valimistulemusi.