Uhine liikme suurus noorukitel
Pärast riigi loomist kujuneb rahvusteadvus jagatud ajaloo kaudu. See on individualismi viimne alus, ja samuti kollektivismi see aspekt, mille moodustavad meie grupilojaalsused.
Lojaalsused[ muuda muuda lähteteksti ] Artiklis "Loyalties" algatab Oldenquist analüütilises filosoofias arutelu lojaalsusest ning kaitseb lojaalsust amoraalsuse süüdistuse eest, pidades seda moraaliprintsiipidest fundamentaalsemaks.
Viimase aja moraalifilosoofias peetakse hindavat otsustust paratamatult universaliseeritavaks korratavate tunnuste alusel.
- Suurim liige mehe suurus
- Lojaalsused[ muuda muuda lähteteksti ] Artiklis "Loyalties" algatab Oldenquist analüütilises filosoofias arutelu lojaalsusest ning kaitseb lojaalsust amoraalsuse süüdistuse eest, pidades seda moraaliprintsiipidest fundamentaalsemaks.
- Kuidas ja kuidas genitaalorgani mees suureneb mehe
Sel juhul ei ole hindavad ei juriidilised otsustused, sest nad Mis maarab peenise suuruse olemuslikult konkreetsele seadusandluseleega egoistlikud otsustused, sest nad viitavad olemuslikult konkreetsele isikule. Sama põhjendiga välistataks normatiivsed otsustused, mis põhinevad lojaalsusel oma perekonna, kogukonna või rahvuse suhtes, kui filosoofid neid ei ignoreeriks.
Ometi on kõige tavalisem asi, et midagi otsustatakse teha või tegemata jätta lojaalsusest oma perekonna, sõbra, organisatsiooni, kogukonna, kodumaa või liigi suhtes. Tõenäoliselt põhineb lojaalsusel rohkem põhimõttekindlatennastohverdavat ja muusugust isetut käitumist kui moraaliprintsiipidel ja moraaliideaalidel. Kui see on tõsi, siis angloameerika filosoofia on ignoreerinud normatiivsuse tähtsat valdkonda. Huligaansushoolimatus ja võõrandumine tulevad nähtavasti rohkem lojaalsuse kui tavalise moraalse kohusetundlikkuse puudumisest.
Contacts of UT units
Lojaalsust tuleb eristada nii ebaisikulisest moraalist kui ka omahuvist ning teda tuleb kaitsta süüdistuse eest, et ta pole midagi muud kui kallutatus ning lojaalsuse kaitsja kaitseb amoraalsust. Oldenquist käib välja mõtte, kuidas kogu ühiskondlik moraal võib sõltuda lojaalsusest ning kaitseb selle valguses lojaalsusel põhinevaid kohustusi.
Kui keegi väidab, et ta peab konkreetset last kaitsma selle lapse mingi omaduse pärast, siis ta teeb otsustuse mingi ideaali või väärtuse alusel Uhine liikme suurus noorukitel võtab kohustuse kaitsta ka teisi sama omadusega lapsi, kui ta ei leia muid põhjendeid. Kui ta teeb otsustuse, et ta peab konkreetset last kaitsma sellepärast, et see laps on tema laps, siis on hoopis teine lugu, sest ta ei nimeta ühtki korratavat omadust peale selle, et tegu on lapsega.
Kui põhjend on see, et see on tema laps, siis see põhjend on mitte universaliseeritav : ta saab ilma vastuoluta eitada, et tal on sarnane kohustus kellegi teise täpselt sarnase lapse suhtes; mida ta ei saaks, kui tema otsustus põhineks mingil korrataval omadusel, mis on nii tema lapsel kui ka kellegi teise lapsel.
Seda, et H peaks oma last kaitsma, saab universaliseerida vähemalt kolmel moel: 1 H peaks kaitsma iga sarnast last; 2 kõik, kes on H sarnased, peaksid kaitsma H last; ja 3 igaüks peaks kaitsma oma last.
H võib mõelda, et kooskõlalisus nõuab väite 3 aktsepteerimist, kuid mitte väite 1 aktsepteerimist. Samamoodi ütleb egoist : "Ma peaksin kõigepealt iseenda eest hoolitsema" ning ta võib tunda, Uhine liikme suurus noorukitel ta peab olema universaalne egoist ning ütlema: "Igaüks peaks kõigepealt enda eest hoolitsema.
Nii egoismil põhinevad normatiivsed otsustused kui ka lojaalsusel põhinevad normatiivsed otsustused sisaldavad kõrvaldamatuid minakeskseid partikulaare; Oldenquist nimetab selliseid otsustusi minast sõltuvateks.
Kui viite minule saab asendada kvalitatiivse tunnusega, siis põhineb otsustus ideaalil, mitte lojaalsusel.
Põhinavigatsioon
Kui ma olen millegi suhtes lojaalne, siis ma olen hakanud pidama seda enda omaks. See annab talle minu jaoks mitteinstrumentaalse väärtuse ning ma kaldun tundma uhkust tema õitsengu üle, häbi tema allakäigu pärast ning viha ja nördimustkui teda kahjustatakse.
Erinevalt omahuvi objektist võib lojaalsuse objekt olla mitmele inimesele ühine, mistõttu räägitakse mitte ainult minu, vaid Uhine liikme suurus noorukitel perekonnast, kogukonnast, kodumaast jne.
Grupilojaalsust ühise objekti vastu nimetatakse grupiegoismiks või hõimumoraaliks. Kui inimene asendab egoismi grupiegoismiga, omandab ta ühiskondlikud väärtused. See teebki ühiskonna võimalikuks. Erinevalt egoistidest saavad grupiegoistid ehk grupilojalistid jagada mitteinstrumentaalseid väärtusi näiteks rahvus ning seetõttu moodustada moraalikogukonna.
Grupilojaalsusel on siiski egoistlik aspekt ja ta erineb jagatud ideaalist. Lojaalsus ei ole egoism mitte ka ratsionaalne egoism, mis taipab, et "hea poiss" olemine tasub ärasest selle nimel võidakse ohverdada oma õnn ja isegi elu; sellepärast peetaksegi lojaalsusmotiive moraalseteks. Ent lojaalsus ei ole ka ebaisikuline moraal, sest lojaalsuskohustus sõltub asja pidamisest enda omaks. Uhine liikme suurus noorukitel et lojaalsus on kolmas normatiivsuse kategooria omahuvi ja ebaisikulise moraali kõrval.
Kas lojaalsus on moraali vaenlane mõeldagu rassismi ja natsionalismi tagajärgede peale?
- Ettevõtlusena käsitatakse ka notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevust.
- Feed aggregator | Page 5 | University of Tartu
- Käibemaksuseadus – Riigi Teataja
Oldenquist märgib, et rassism sõltub tavaliselt teadmatusest rassierinevuste loomuste kohta ning vaenulikest ja vääradest väidetest teiste rasside kohta. Kui lojaalsus põhineb teadmatusel, võib teda kritiseerida.
Uhine liikme suurus noorukitel pole ilmne, et rassism üldse on lojaalsus, rassism seisneb palju rohkem teiste rasside vihkamises kui uhkuses oma rassi üle, lojaalsusele aga on omane eeskätt oma grupi ühisest huvist hoolimine.
Oldenquist pakub välja idee, et meie lojaalsused määratlevad moraalikogukonnad, mille raames me tahame moraaliotsustusi universaliseerida, kohelda võrdseid võrdselt, kaitsta ühist hüve jne, nagu ebaisikulise moraali puhul. Iga lojaalsus määratleb moraalikogukonna, mida iseloomustab ühine hüve ja eriline kohustus seda hüve jagava grupi liikmete vastu.
Ühine hüve on selle grupi Uhine liikme suurus noorukitel hõimu õitseng, ja sellepärast me tunnistamegi ühiskondliku moraali süsteemi, mille eesmärk on hõimu julgeolek ja õitseng ning mis kehtib erapooletult hõimu liikmete suhtes. Ma kuulun üheaegselt mitmesse moraalikogukonda. Kui inimkonna hüve kui moraalne eesmärk ei ole mitte ühine ideaal, vaid liigilojaalsus, siis ta on loogiliselt sama laadi kui perekonnalojaalsus ja rahvuslojaalsus. Ühiskondlik moraal on ebaisikuline ja erapooletu, kui ta piirdub hõimusiseste kaalutlustega.
Eri lojaalsused on omavahel konfliktis. Iga lojaalsus on ühtaegu minast sõltuv väärtus ühiskondadevahelises võistluses ja on aluseks ebaisikulisele, ühiskondlikule moraalile ühiskonnasiseste konfliktide lahendamisel. Kas igasugune moraal on hõimumoraal? Kui oleks tõsi, et on olemas kõige laiem lojaalsus ning et laiad lojaalsused on kõige paremad, siis võiksime ette näha hierarhia.
Ent kumbki väide ei osutu tõeseks ega isegi usutavaks. Väide, et igasugune moraal on hõimumoraal, ei tähenda selle eitamist, et me väärtustame teatud omadusi kui niisuguseid. Lojalist soosib konkreetset gruppi teatud kirjelduse all. Ja see kirjeldus peab olema oluline ning puudutama keelt, geograafiat, kultuuri ja meie elu põhilisi tegevusi.
Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi põhikiri
Mis on meie meelest oluline, seda seletavad inimese ühiskondlikkuse keskkondlikud ja evolutsioonilised determinandid. Pealegi ei ole inimesed uhked oma kogukonna või rahvuse kõigi omaduste üle. Tundub suurusega kondoom, et vabadustratsionaalsustõnnelikkustvägevustmitmekesisust ja ilu väärtustatakse nende eneste pärast ning nad etendavad osa selles, kas ma pean mingit ühiskondlikku üksust enda omaks või mitte.
Nii et lojalist ei väärtusta midagi lihtsalt selle pärast, et see on tema oma.
Search form
Sel peavad olema omadused, mis teevad ta omamise vääriliseks, ning see võib minna nii halvaks, et lojaalsusest loobutakse häbi pärast. Ent moraal jääb siiski hõimumoraaliks, kui meie hõimud loevad rohkem kui teised hõimud, millel on samad seesmiselt väärtustatavad omadused.
On kiusatus öelda, et kuna kaks kogukonda pole kunagi täpselt ühesugused, siis ma pean teatud erinevusi pidamagi "relevantseks". Ent osutub, et see nähtavasti nii ei ole. Kas isegi kantiaanid on hõimumoralistid? Mööname, et mõistuspärane loomus on kantiaanile väärtus omaette, ja küsime, kas alati on võimalikke olukordi, milles kantiaanid oleksid lojaalsed ühtedele mõistusega olenditele ja mitte teistele.
Oletame, et on palju mõistusega olendite tsivilisatsioone, kes konkureerivad ressursside pärast.
Oldenquist oletab, et kantiaan hakkaks siis vahet tegema meie mõistusega olendite ja nende mõistusega olendite vahel. Selle vaate järgi on igasugune moraal hõimumoraal ning igale lojaalsusele vastab oma ühiskondliku moraali süsteem. Mõned meie lojaalsused on laiad, mõned kitsad, mõned üksteise sees. Kontsentriliste ringide keskel on mina, minast sõltuva lojaalsuse seesmine loogiline piir. Pole aga lojaalsuse välist piiri, mille võiks mõistuspäraselt avastada, küll aga on psühholoogilised piirid.
Üksteise sees olevate lojaalsuste konflikti puhul tekib osade ja tervikute suhtelise autoriteedi probleem. Poliitikas Tuupiline liikme suurus tavaliselt, et konflikti tegelikult ei ole: mis on hea tervikule, Uhine liikme suurus noorukitel hea osale, ja ümberpöördult.
Teistsugune kaitse tähendaks kellegi ohverdamist, Uhine liikme suurus noorukitel toob kaasa lahendamatu vastasseisu. Need argumendid on sageli sofismid, sest osa ja terviku huvid tegelikult ei lange kokku. Kuigi ei saa mõistuspäraselt eitada, et terviku hüve on sageli ühitamatu koostisosa hüvega, väidavad utilitaristidet meil on kohustus inimkonna ees ning väiksemate ühikute hüve teenimine Uhine liikme suurus noorukitel väär, kui see töötab vastu suurema terviku suuremale hüvele.
Mida laiem on lojaalsus, seda suurema moraalse kohustuse see meile asetab, ja piirkondade konkurents ressursside ja hüvede pärast oleks õigustatud ainult juhul, kui see oleks tõhusam viis maksimeerida igaühe hüve. See positsioon asetab need, kes lojaalsusi tõsiselt võtavad, dilemma ette: kui kogukonna juht võtab hüvede jaotamisel erapooletu hoiaku, siis ta ei ole lojaalne oma kogukonnale, ja kui ta seda ei tee, siis ta ei ole eetiline.
Utilitarist küsib: "Kas tõsiasi, et ülikool, kogukond või rahvus on sinu oma, lisab vähimagi põhjendi, miks ta väärib mingit hüve või kasu? Esiteks, utilitarism lihtsalt eeldab, et liigilojaalsus on alati kõige nõudlikum. Kui väidetakse, et ta on seda sellepärast, et ta on kõige laiem ning seetõttu on kaalul kõige rohkem head ja halba, siis see pole õige.
Asendushooldusteenus - .
On võimalik laiem lojaalsus: näiteks mõistusega olenditele, kannatamisvõimelistele olenditeleelusolenditele. Väide, et suurim hüve on suurima arvu inimeste suurim õnn, on mingi konkreetse grupi kõrgem väärtustamine sellepärast, et see on oma rühm. Kui inimeste kannatuste kõrvaldamine on tähtsam kui loomade kannatuste kõrvaldamine, siis on selle aluseks kas põhjendamatu kallak oma liigi kasuks või tunnuste nimekiri, mis õigustab nende tunnustega olendite kaitsmist.
Kuid ükski tunnuste nimekiri ei kata täpselt inimesi, sest mõned gorillad või šimpansid vastavad sellele paremini kui mõned seniilsed või vaimupuudega inimesed, nii et me peaksime õigustama pigem viimaste kasutamist meditsiinilisteks katseteks; selline positsioon ei ole utilitaristlik. Võiks muidugi loobuda asjasse puutuvate tunnuste otsimisest ning lihtsalt loetleda inimese liigitunnuseid, siis aga oleks tegu lihtsalt liigikallaku ratsionaliseerimisega.
Utilitarist ei saa kritiseerida kogukonnalojaliste ega patrioote selle eest, et neil on samasugune positsioon.
Teiseks pole ilmne, et laiemal lojaalsusel on alati moraalne prioriteet kitsama ees. Kui öeldakse, Peenise kasv ja suurus erapooletuse nimel tuleb omandada vaade, mis näeb meie oma gruppi ühena teiste seas, siis see tähendab tegelikult üleskutset omandada lojaalsus suuremale hõimule.
Kui meie esimene armastus on mõni kitsam grupp, siis see pealesunnitud nihe võib teha meie moraalse hoolimise nõrgaks ja kahvatuks.
Navigeerimismenüü
Võrdne moraalne hoolimine kõigist inimestest või kõigist tundlikest olenditest on enamiku inimeste jaoks liiga lahja, et tekitada mõjusat moraalset entusiasmi, ja liiga nõrk, et kaaluda üles kitsamaid moraalsusi.
Kui arvatakse, et laiemal lojaalsusel peab olema suurem moraalne kaal lihtsalt sellepärast, et ta on laiem, siis tuleb meeles pidada, et ta kirjeldab minu hõimu teistmoodi kui kitsam lojaalsus. Kirjelduse iseloom ja hõimu suurus määravad, kui palju ma oma hõimust selle kirjelduse puhul hoolin. See kummutab väite, et rohkem on alati parem: mul Uhine liikme suurus noorukitel väga palju nõrgem galaktikalojaalsus kui liigilojaalsus ja nõrgem liigilojaalsus kui perekonnalojaalsus.
Rohkem ei ole alati parem, sest see pole rohkem sama asja. Sellepärast ei saa lisaargumentideta väita, et rahvuslus, kogukonnalojaalsus ja perekonnalojaalsus loevad vähem kui liigilojaalsus, sest nad loevad väiksema arvu inimeste jaoks. Sellepärast saab kaitsta positsiooni, et mõnikord kohustab see, mis on minu perekonnale Uhine liikme suurus noorukitel, mind rohkem kui suurem kasu Uhine liikme suurus noorukitel inimkonnale; ja veel suurem kasu või oht inimkonnale võib mind siiski rohkem kohustada.
Sellepärast saab aktsepteerida maailma, milles ratsionaalsetel, moraalsetel inimestel on lojaalsusi, mis on piiratud konkurentsis teiste inimeste, näiteks teiste perekondade, kogukondade, Uhine liikme suurus noorukitel liikmete omadega. Siis ei pea ratsionaalne kogukonnajuht alati olema reetur: ta ei pea aktsepteerima kiirteed, mis teeb maatasa tema elurajooni, ainult sellepärast, et see tõenäoliselt toob teatud kasu suuremale tervikule.
Kui ta on enda vastu intellektuaalselt aussiis ta möönab, et tema enda elurajoon loeb talle rohkem kui Uhine liikme suurus noorukitel omad. See on Uhine liikme suurus noorukitel patrioodile, kellele tema oma riik loeb rohkem kui teiste riigid, ja inimesele, kes ütleb, et tema oma liik loeb talle rohkem kui teised liigid.
Siit ei tulene põhimõte "minu kogukond, õige või vale" või "minu riik, õige või vale", sest iga lojaalsus määrab kohustused ainult prima facie. Isegi kui keegi möönab, et näiteks perekonnalojaalsus on tema kõige tugevam lojaalsus, ei tohi unustada, et heal ja halval on astmed: väikse perekondliku ohvri võib üles kaaluda suure kahju vältimine või Uhine liikme suurus noorukitel Uhine liikme suurus noorukitel kogukonnale või riigile.
Uhine liikme suurus noorukitel eristab kolme tüüpi patriotismi : erapooletut patriotismi, spordipatriotismi ja lojaalsuspatriotismi; erapooletu patriotism tuleb laiemate lojaalsuste nõudmistest, spordipatriotism tuleb survest patriootilised otsustused universaliseerida; patriotismiks tuleks nimetada üksnes lojaalsuspatriotismi.
Lojaalsused on normid, mis määratlevad alad, mille sees me aktsepteerime universaliseeritavate põhjendite ja asjasse puutuvate erinevuste masinavärki, mis teeb võimalikuks moraaliargumendi ning veenmise ; paljas lojaalsuse deklareerimine teeb selle võimatuks. Järelikult on patrioodil põhjust püüda saavutada konkurendiga dialoogiet saaks peale jõu ja kavaluse kasutada argumente ja veenmist. See toob aga kaasa ka kohustuse kaotada.