Mis on tavaliselt liikme suurus, Language switcher

Samuti ei või nõukogu liige olla isik, kellel on keelatud tegutseda alal, mida aktsiaselts esindab. Äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale.

Üldised reeglid juhatuse liikmetele määrab tsiviilseadustiku üldosa seadus, mis näeb ette, et juhatuse liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima heauskse käitumise põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

• Eesti korteriühistute juhatustest saavad õiglast töötasu vähesed - Kodustiil
• Juhatuse liikme tasustamine 1 Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu.

Tuginedes Eesti Korteriühistute Liidu näidispõhikirjale, peab juhatus korraldama üldkoosolekuid, täitma üldkoosolekul vastu võetud otsuseid, tegelema ühistu igapäevase juhtimisega, korraldama raamatupidamist ja palju muud. Juhatus peab ühtlasi tagama ka ühistu vara säilimise ning jälgima, et juhatuse liikmed ei kasutaks ühistu vara enda huvides ära.

Vastasel korral võib ühistu endise juhatuse liikme vastu esitada kahjunõude.

Erinevate osaluste suurustega osanike õigused

Kasumi jaotamine 1 Ühistu puhaskasum kantakse ühistu liikmete vahel jagamisele mittekuuluvatesse reservidesse.

Dividende võib maksta üksnes kinnitatud majandusaasta aruande alusel.

Kui ühistu koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, otsustatakse kasumi jaotamine konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel. Dividendi suurus ja maksmine 1 Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolu korral nõukogu.

Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette juhatuse või nõukogu ettepanekus. Selline dividend ei või olla suurem, kui liikmele vastavalt osalemisele ühistu tegevuses makstav dividend ega tavaliselt pikaajaliselt hoiuselt arvestatav intress.

• Kes otsustab juhatuse liikme tasu suuruse/maksmise korra jne? - nommetennis.ee
• Põhikirjaga võib ette näha, et liikme mittevaralised õigused lõpevad väljaastumisel või väljaarvamisel.

Nõukogu liikme võib valida viieks aastaks, kuid põhikirjaga võib sätestada ka lühema tähtaja. Nõukogu liikme võib sõltumata põhjusest enne volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda.

Nõukogu liikmed, kes ei ole valitud üldkoosoleku poolt, võib enne nende valimise või määramise otsuses sätestatud tähtaega tagasi kutsuda nende valija või määraja otsusel. Nõukogu liikmel on ilma üldkoosoleku otsuseta keelatud: 1 olla füüsilisest isikust ettevõtjaks aktsiaseltsi tegevusalal; 2 olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik; 3 olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega.

Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kes on aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist või audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige või isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel.

Põhikirjas võib näha täiendavalt ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. Nõukogu õigusteks on anda juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel, nimetada ja kutsuda tagasi prokuristi, õigus tutvuda kõikide aktsiaseltsi dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, aktsiaseltsi tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele.

Sa oled siin

Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Põhikirjaga võib nõukogule anda õiguse otsustada ka muid küsimusi, mille otsustamine ei kuulu vastavalt seadusele või põhikirjale juhatuse või üldkoosoleku pädevusse.

Kõik kohustused ja vastutus ka muidugi, jagada neid kellegagi ei ole. Kui osaühingul on osanikke mitu, siis on tavaliselt ka ettevõte juba suurem ja kohustusi saab omavahel jagada. Mitme osaniku korral hakkavad reeglina tekkima probleemid, kuna inimesed on erinevad.

Nende huvid, oskused, teadmised, maailmavaade, prioriteedid — kõik on erinevad ja kõik mõjutavad ka paratamatult ettevõtte juhtimisega seonduvat. Selle pärast ei tasu ka osalusi ettevõtte asutamisel võrdselt jagada.

Finantsinspektsioon

Loe lähemalt: Kuidas jagada osalusi ettevõtte asutamisel? Seega tuleks arusaamatuste vältimiseks ettevõtte juhtimisega seotud teemad võimalikult selged ja neutraalsed hoida. Raha tõttu on paraku parimad sõbradki lootusetult tülli pööranud, sugulastest rääkimata. Juhatuse ja üldkoosoleku pädevused Igapäevase äritegevusega seotud otsuseid teeb äriühingu juhatus.

Ettevõtte osanike õigused — Millised ja kuidas? Kui soovid luua mõne sõbraga ettevõtte, siis kindlasti jookseb peast läbi küsimus: Mis moodi jagunevad osanike õigused vastavalt nende suurustele? Kui osaühingul on üks osanik, siis on ta ise oma ettevõtte ainuvalitseja, kõik õigused on tema käes. Kõik kohustused ja vastutus ka muidugi, jagada neid kellegagi ei ole. Kui osaühingul on osanikke mitu, siis on tavaliselt ka ettevõte juba suurem ja kohustusi saab omavahel jagada.

Osanike osaluste suurus muutub oluliseks siis, kui vaja on läbi viia osanike üldkoosolek ja strateegilisi otsuseid vastu võtta. Reaalses elus ja eriti väiksemates ettevõtetes muidugi elu nii must-valge ei ole. Tihtilugu on kas kõik või mõned osanikud neist juhatuse liikmed ja igapäevase tegevusega seotud ning vastavalt ka omavahelised suhted komplitseeritumad.

Juhatuse koosseisu peaks kuuluma siiski vaid need osanikud, kes igapäevase juhtimisega tegeleda tahavad ja vastutust kanda soovivad. Passiivne juhatuse liige ei maksaks olla.

Oma õigusi sa ei rakenda, aga vastutust kannad teistega võrdselt. Juhatuse liikmete arv on enamastisuurtes ettevõtetes suuremgi.