Mis on tahtede liikme suurus
Erinevad tähed on jagatud mitmetesse osadesse, et mõõtmed oleksid täpsed. See halo levib suhteliselt ühtlaselt üle kpc kaugusele Galaktika keskpunktist. Binaarsed tähed arenevad siis, kui kaks protostaari moodustuvad üksteise lähedal.
Väljanägemine[ muuda muuda lähteteksti ] Linnutee nähtuna Lääne-Eesti rannikult Kõik tähistaevas nähtavad tähed on osa Linnuteest. Mõiste "Linnutee" on määratletud taevas nähtava valge nõrgalt helenduva ebaühtlase vööna.
Juhatuse liikme tasustamine 1 Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda. Juhatuse otsus 1 Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
Maalt vaadeldaval taevasfääril on ka tumedad alad, näiteks Suur lõhe ja Söekottmis on tegelikult tumedad udukogudkust saabuv valgus on blokeeritud. Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest.
See teeb Linnutee vaatluse tihedamalt asustatud aladel raskemaks. Koostis ja Mis on tahtede liikme suurus muuda muuda lähteteksti ] Galaktika koosneb latikujulisest tuumast, mida ümbritseb gaasisttolmust ja tähtedest koosnev ketas. See ketas moodustab neli spiraalset struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina tuumast väljapoole.
Galaktika massijaotus sarnaneb varbspiraalse galaktikaga alamklass Sbc vastavalt Hubble'i klassifikatsioonile.
Standardkiri
Alles Enamus Linnutee massist eeldatakse olevat tume ainemis moodustab tumeaine halo. See halo levib suhteliselt ühtlaselt üle kpc kaugusele Galaktika keskpunktist.
Väljanägemine[ muuda muuda lähteteksti ] Linnutee nähtuna Lääne-Eesti rannikult Kõik tähistaevas nähtavad tähed on osa Linnuteest. Mõiste "Linnutee" on määratletud taevas nähtava valge nõrgalt helenduva ebaühtlase vööna.
Täpset kaugust Päikese ja Galaktika tsentri vahel ei ole veel määratud. Viimaste hinnangute põhjal on selleks 25 — 28 va 7,6—8,7 kpc.
Usutakse, et paljudel galaktikatel on keskmes ülimassiivne must auk. Teistes galaktikates paiknevate mustade aukudega võrreldes on Linnutee oma tunduvalt vaiksem ja vaguram. Gammakiirguse mullid[ muuda muuda lähteteksti ] 9.
Avastuse tegi ta Fermi gammakiirgust avastava kosmoseteleskoobi abil. Mullide läbimõõt on umbes 25 valgusaastat pc. Nende päritolu on siiamaani selgusetu.
Meie naabergalaktikas, Andromeeda galaktikason võrdluseks umbes triljon tähte. Mis on tahtede liikme suurus 40 valgusaasta 12 kpc kaugusel galaktika keskpunktist tähtede tihedus langeb drastiliselt.
JAAGUP TUISK saadetes \
Selle põhjus pole teadlastele veel mõistetav. Viimaste andmete järgi on meie kodugalaktikas vähemalt 50 miljardit planeetinendest miljonit planeeti asuvad "eluks kõlbulikus tsoonis".
Selle tsooni määratleb niisugune kaugus tähest, kus Maa -taolisel planeedil oleks võimalik vedelas olekus vesi pinnal. Vanus[ muuda muuda lähteteksti ] Üksikute tähtede vanus Linnutees on ligikaudselt mõõdetud pikaealiste radioaktiivsete elementide abil.
Näiteks kui tekib valge kääbussiis hakkab tema pind radioaktiivselt jahtuma ja tema temperatuur langeb sujuvalt. Mõõtes sellist kõige madalama temperatuuriga tähte ja võrreldes seda eeldatava algtemperatuuriga, saab arvutada välja tähe vanuse. Sellise meetodiga arvutati välja meie galaktikas kerasparve Messier 4 vanus, milleks hinnati 12,7±0,7 miljardit aastat.
Mittetulundusühingute seadus (lühend - MTÜS)
Kerasparved on Galaktikas ühed vanemad objektid. See vanus määrati ultraviolettkiirguse spektraalanalüüsigamis mõõtis spektrikiirte tugevust, mida tekitasid pika poolestusajaga radioaktiivsed elemendid, näiteks toorium. Aristoteles — eKr uskus, et Linnutee on tekkinud suures koguses tähtede süttimisest, mis olid suured ja väga lähestikku, ning süttimine toimus atmosfääri kõrgemates kihtides tol ajal peeti selleks Maa ja Kuu vahelist piirkonda.
Tema maailmavaates oli Linnutee taevalik ehk kusagil kaugemal kui Kuu. Ta järeldas, et Linnutee ei asu Maa atmosfääris, vaid väga kaugel sellest. Ta avastas, et see koosneb suurel hulgal tuhmidest tähtedest.
Tähtfaktid: tähenimede ja tähe evolutsiooni alused
Saadud andmetest nähtus, et tähtede tihedus taevasfääril kasvab järsult Linnuteele lähenedes. Ta seletas seda nähtust oletades, et tähed ei täida ühtlaselt mitte kogu maailmaruumi, vaid on koondunud lõplike mõõtmetega piirkonda.
Herschel visandas ka selle tähesüsteemi kuju: lapik ketas, mille paksus on umbes viiendik läbimõõdust. Et Linnutee heledus on kõigis suundades enam-vähem sama, oletati, et Seadme suurendamiseks liikme omatehtud asub süsteemi keskpunkti läheduses. Ta oli samuti võimeline kindlaks määrama mõned muutlikud tähed tsefeiididmida sai kasutada, et ligikaudu arvutada udukogu kaugust, tõestades sellega, et nad olid liiga kaugel, et olla osa Linnuteest.