Luhiajalise liikme koor, Juhatuse liige Patrik Kupenko: tänane turundus muutub ‘’nutikamaks’’ - Turundajate Liit

AS Kalev allkirjastas Piirangutega ja üraskikahjustusega metsa saab müüa Timber.

Jaga See ei ole vandenõuteooria!

Idud riisuvad koore

Kuuse-kooreürask on olemas, lihtsalt küsimus on, kas ka Sinu metsas? Omanikul tasub nüüd, mil päike juba soojendab ja kevad kohal, teha üks väike jalutuskäik oma metsas, et visata pilk peale metsa tervislikule seisukorrale.

luhiajalise liikme koor

Kui juhtub, et inspekteerimisel satub metsas ette kogum kuivanud või kuivamistunnustega kuuski, jõuab veel lähinädalatel, enne kuuse-kooreüraskite lendlust, teha plaane, kuidas üraskirüüstele metsas piir panna.

Metsaomanik seda mardikate ärkamist ja lendu üldjuhul oma silmaga ei näe, kuna tegemist on väga lühiajalise nähtusega. Kui mardikad maapõuest pärast talvitumist välja tulevad ja lendlus algab, hakkavad väikesed putukad kiiresti toitu otsima.

Luhiajalise liikme koor toiduallikaks on puud, mille on nad võimelised asustama mõne tunni või päevaga. Esmalt tungib koore alla isasputukas, kes eritab iseloomulikku signaalferomooni andes sellega märku, et puu on asustamiskõlbulik. Selle peale tulevad kohale teised, nii emas- kui isasputukad.

Emasputukate ülesanne on kaevandada piki puu tüve käike, kuhu muneda munad.

luhiajalise liikme koor

Samuti kaevandavad käike vastsed. Just see tegevus puu lõpuks kuivatabki ning metsaomanik näeb üldjuhul vaid rüüste tagajärge. Seejärel tuleb tal langetada otsus, kas ja kuidas lahendada tekkinud probleem oma metsas.

luhiajalise liikme koor

Pikalt metsaomanikule mõtlemisaega ei anta, sest puudele, mille on asustanud ürask, tähendab see kindlat lõppu. Üraskile meeldivad hõredad puistud ja avatud metsaservad, kuid suurem mure peitub siiski vanades kuusikutes, kus leidub palju nõrgestatud puid. Noore ja terve puu peale mardikas üldjuhul ei lähe, kuid toidunappuse korral on nad valmis ette võtma neidki.

Et oma metsa mitte kaotada, tasub see üle vaadata.

See ei ole vandenõuteooria! Kuuse-kooreürask on olemas, lihtsalt küsimus on, kas ka Sinu metsas?

Pilk tasub heita ka naabermetsakinnistu te le, sest ürask piire ei tunnista — tema läheb ikka sinna, kus on toitu. Kui suure probleemiga on siiski tegemist? Üraskikahjustusega mets aastase metsatöö staažiga Erametsaliidu endine juhatuse liige, praegune Läänemaa metsaühistu liige ja Timber. Üks suurima kahjustusega mets sattus mehele ette Märjamaal, Loodna külas. Ka Märjamaal asuva metsa omanik kaotas olulisel määral raha, sest metsast sai ta rohkelt vaid väheväärtuslikku küttepuitu.

luhiajalise liikme koor

Kui palju on Eestis täpselt kuuse-kooreüraski kolletega metsi, ei tea paraku keegi, kuna siin tuleb mängu paljuski erametsaomaniku huvi oma metsa käekäigu vastu. RMK hallatavates luhiajalise liikme koor tuvastati Erametsaomanikud andsid Keskkonnaametile samal aastal kahjudest teada hektaril ja möödunud aastal hektaril. Keskkonnaameti metsaosakonna peaspetsialist Rando Omler selgitab, et antud numbrid ei anna tegelikku pilti üraskikahjude kohta eesti metsades, sest need põhinevad omanike informatsioonil.

Keskkonnaametile tasub probleemist teada anda, kuna kahjustuse kohta informatsiooni laekumisel teostatakse metsakaitseekspertiis, kus hinnatakse metsakahjustuse suurust ja antakse soovitused selle likvideerimiseks. Milliseks kujuneb hinnanguliselt käesolev aasta? Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap usub, et tõenäoliselt hakkavad üraskite kolded hääbuma ning seda mitmel põhjusel. Esiteks on viimastel aastatel hoolikalt tehtud tõrjet, kuid ka põhjusel, et kui mingi organism hakkab looduses kiiresti sigima ja nende arvukus tõuseb, siis sama teevad ka tema looduslikud vaenlased.

Nüüd on metskitsede arvukus taas üles tõusnud. Sama teeb ilvese arvukus. Õunap tõdeb, et tõenäoliselt on aidanud üraskite populatsiooni vähenemisele kaasa ka möödunud aasta ebasoodne ilm.

Muidugi on piirkonnad erinevad ja üheselt seda kinnitada ei saa. Andmed metsakahjustuste kohta on pikema aegreana leitavad Statistikaameti kodulehelt. Omler aga soovitab metsaomanikel silm peal hoida enda keskealistel ja vanematel kuusikutel — eriti siis, kui oma metsa lähedal on hiljuti tehtud raieid. Kuidas aru saada, et metsas luhiajalise liikme koor üraskid?

\

Üraskikahjustus metsas Selleks, et mõista, mis toimub metsas, tuleb sinna minna! Paraku on aga Eestis hulk metsaomanikke, kes ei tunne oma metsa käekäigu vastu suurt huvi ning panevad seega ohtu nii enda omandi kui ka naaberkinnistute luhiajalise liikme koor heaolu.

Kuid Läänemaa metsaühistu liige Sven Köster märgib, et metsade hea käekäigu ohuks on ka n-ö isehakanud aktivistid, kes levitavad sõnumeid, et üraskite probleemi pole olemas ning tegemist on vaid ettekäändega, mille varjus võetakse maha terveid Eesti metsi rahaahnuse eesmärgil.

Need kes metsamajandusega ei tegele, peaks siiski kuulama neid, kes sellega otseselt kokku puutuvad. Samuti võiks kuulata teadlasi.

  1. PARANDUSTEADE: / majandusaasta 9 kuu vahearuanne
  2. Olaf Kopvillem – Vikipeedia
  3. Liikme mootmed 21
  4. See ei ole vandenõuteooria! Kuuse-kooreürask on olemas, lihtsalt küsimus on, kas ka Sinu metsas?
  5. U.S. Embassy Tallinn, Автор на USA saatkond Eestis
  6. Minu jaoks on oluline värske mõtlemine.

Metsaomanikule ei paista aga sageli metsas jalutades üraskite rüüste esialgu ehk silmagi. Inimene märkab pigem ülemöödunud aastate kahju, kui satub peale juba suurele massiivile, mis on lõplikult kuivanud. Milliseid märke puudelt tasub veel otsida? Sven Köster juhendab, et üraskirüüstest annavad märku väikesed ümmargused augud puukoorel. Kui koor tuleb kergesti lahti või on niisama juba maha langenud, on ürask seal hoolega tegutsenud, kuid peaasjalikult tunnevad inimesed üraskikahjustused ära siiski selle järgi, et puu on hakanud kuivama.

Olaf Kopvillem

Seetõttu tasub Kösteri sõnul käia tiir ära seal, kus on suured ja vanad kuusikud. Huvi metsa vastu võiksid üles näidata ka need metsaomanikud, kes on seni olnud vaid dokumendi järgi metsaomanikud ehk näiteks need, kes metsamajandamisest kuigi palju ei Video Clip Video või on saanud metsa päranduse korras ning soovivad sealt teenida tulevikus tulu.

Seda tulu ei luhiajalise liikme koor aga tulla, kui piltlikult öeldes süüakse mets käest ning omanikule jääb vaid saepuru. See peaks olema piisav motivatsioon ka passiivsele metsaomanikule, kelle idee on kasvatada näiteks pensionifondi, kuid unustatud mets ei pruugi seda mõtet tulevikus toetada.

Meeles tasub pidada luhiajalise liikme koor, et kui üraskite kolle avastatakse varakult, ei tähenda see kohe kogu metsa raiumist.

luhiajalise liikme koor

Mida teha, kui metsaomanik avastab kolde? Üraskikahjustus Reegel number 1 on kindlasti see, et kui üraskite kolle avastatakse, pole õige kohe kirvega metsa joosta. Üraskite tõrjet tuleb teha õigesti ja õigel ajal. Õige aeg selleks on, kui ürask on koore alla jõudnud ehk pärast seda, kui nad on n-ö talveunest ärganud ja mullast välja tulnud. Kui raiet tehakse valel ajal, näiteks liiga vara, kui ürask on veel talvitumas mullas, siis puude mahavõtmine, nende likvideerimise eesmärgil, on tulutu töö.

PARANDUSTEADE: 12 kuu auditeerimata vahearuanne

See tähendab vaid seda, et üraski looduslikud vaenlased, kes elavad puukoore all, viiakse metsast minema ning seda lõbusam on üraskitel talveunest ärgata — vaenlasi pole ning naaberkinnistul ju toitu jagub! Kuid selge on see, et käed rüpes seistes olukord ei parane ning seetõttu on reegel nr 2 kindlasti see, et kui kahjustus on metsas sees, tuleb sellega koheselt tegeleda, hinnata olukorra tõsidust ja vajadusel kaasata spetsialiste.

Luhiajalise liikme koor Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti koostöös valmis Juhendiga saab tutvuda SIIN. Kui olukord on ära hinnatud ning selgeks on saanud vajadus raie järele, tuleb Sven Kösteri sõnul võtta metsateatis või esitada Keskkonnaametile metsakaitseekspertiis, mis on aasta jooksul raiet lubavaks dokumendiks. Tänavune aasta toob metsaomanikele ka võimaluse taotleda toetust üraskikahjustuste ennetamiseks. Toetuse mõte on populariseerida püünispuude kasutamist, hõlbustada feromoonpüüniste soetamist ja paigaldamist ning suurendada ka tormikahjustuste likvideerimist.

Taotluste esitamise tähtpäev on Lähemalt loe SIIT. Piirangutega ja üraskikahjustusega metsa saab müüa Timber. Samuti tuleb tegeleda eelmiste aastate kuuse-kooreüraskite rüüste tagajärgedega. Asmeri sõnul ei tohiks kahjustunud mets jääda niisama ripakile, sest aeg ei paranda metsa haavu, pigem süvendab neid.

luhiajalise liikme koor

Kartma ei pea sedagi, et luhiajalise liikme koor mets tänasele omanikule vaid majanduslikku kahju toob. Seda kinnitab ka lugu metsaettevõtjast, luhiajalise liikme koor müüs alles aasta tagasi Timber. Aitame vajadusel ka metsamajandamiskava tellimise ja metsateatise täimisega. Meie konsultatsioon on tasuta! Jäta enda andmed, vaatame su metsa üle! Sinu Nimi.