Liikme paksuse suurenemine enne parast

Hääletussedelitele paneb komisjon enne valimiskasti laskmist pitsati. Revisjonikomisjonil saavutada kontrollitava asutuse juhiga kokkulepe kontrollimise läbiviimise aja suhtes. Siiski on avastatud sellest perioodist pärinevaid maismaataimede fossiile. Ettekandja võib vajaduse korral delegeerida vastamise mõnele teisele isikule. Aja jooksul Gondwana lagunes ning tänapäevane Antarktis hakkas välja kujunema umbes 25 miljonit aastat tagasi.

Elva linna põhimäärus

Permi ajastu jooksul domineerisid taimestiku hulgas soodes kasvavad sõnajalgtaimed nagu Glossopteris. Aja jooksul moodustus Transantarktika mäestiku piirkonnas soosetetest kivisüsi. Permi ajastu lõpuks valitses Liikmete suuruste naited kuiv ja väga soe kliima. Ida-Antarktises kasvasid tänapäevaks väljasurnud taimed Pteridospermatophyta ning sel perioodil ladestus suurel hulgal liivakivi ja kilta.

Sünapsiidid imetajatesarnased roomajad olid Antarktikas levinud Hilis-Permi ja Vara- Triiase ajastul ning nende hulka kuulusid sellised loomad nagu Lystrosaurus. Antarktika poolsaar hakkas moodustuma Juura ajastul — MAT ning saared tõusid järk-järgult ookeanist. Sel perioodil olid hästi levinud ginkgopuud ja palmlehiktaimed. Lääne-Antarktises domineerisid Liikme paksuse suurenemine enne parast ajastul —65 MAT okaspuumetsadkuid Hilis-Kriidi ajastu lõpus hakkasid rohkem levima lõunapöögid.

Ammoniidid olid levinud meredes ümber Antarktise ja samuti esines dinosaurusikuigi sellest ajastust on kirjeldatud ainult kolme Antarktisel elanud dinosauruse perekonna esindajat. Gondwana lagunemine —23 MAT [ muuda muuda lähteteksti ] Antarktise jahtumine kulges järk-järgult, kui hiidmandri jagunemine muutis pikkuskraadidesuunalist ekvaatorilt poolustele ja õhutemperatuure ühtlustavate hoovuste liikumist laiuskraadidesuunaliseksmis säilitas ja suurendas laiuskraadidevahelist õhutemperatuuride erinevust.

Ligi 65 MAT oli Antarktika veel ühenduses Austraaliaga ning seal valitses troopiline ja lähistroopiline kliimamille fauna oli rikkalikult esindatud kukkurloomadega. Umbes 40 MAT eraldus Antarktisest Austraalia koos Uus-Guineagamille järel laiuskraadidesuunalised hoovused isoleerisid Antarktise Austraaliast ning hakkasid moodustuma esimesed jääkatted.

Üleminekuperioodil eotseenist oligotseeni ca 34 MAT oli süsihappegaasi atmosfääris ligi miljondikosa ppm [45] ning varasema tasemega võrreldes tuhanded ppm oli see näitaja märkimisväärselt vähenenud. Umbes 23 MAT avanes Drake'i väin Antarktise ja Lõuna-Ameerika vahel, andes võimaluse läänetuulte hoovuse tekkeks ning isoleerides mandri täielikult.

Muutuste modelleerimine näitas, et CO2 tase hakkas veelgi kiiremini vähenema.

• Antarktis – Vikipeedia
• Feed aggregator | Page 8 | University of Tartu
• Pardal Kuidas peenise suurendada
• peenise kirurgiline suurendamise meetod - Kuidas peenist suurendada?

Alates 15 MAT on suurem osa mandrist kaetud jääga. Siiski on uute tehnoloogiate, nagu kaugseiregeoradarid ja satelliididabil tehtud Video laiendatud peenis aidanud uurida jääkatte alla jääva pinnase struktuuri. Setete tõusmine toimus koos tardkivimite moodustumise ja vulkaanilise aktiivsusega.

Lääne-Antarktise kõige tavalisemad kivimid on vulkaanilise päritoluga andesiit ja rüoliitmis moodustusid Juura ajastul. Vulkaaniline aktiivsus jätkus teatud piirkondades Marie Byrdi Maal ja Aleksander I saarel ka pärast jääkilbi moodustumist.

Lääne-Antarktise ainus anomaalne piirkond on Ellsworthi mäed, mille stratigraafia meenutab rohkem kontinendi idaosa [51]. Ida-Antarktis on geoloogiliselt mitmekesine, moodustunud Eelkambriumismõned kivid on tekkinud ka rohkem kui 3 miljardit aastat tagasi.

Aluskord koosneb moonde- ja tardkivimitestmis moodustavad kilbi. Aluskorral asuvad nooremad kivimid nagu liivakividlubjakividkivisüsi ja kildadmis ladestusid Devoni ja Juura ajastul ning millest moodustus Transantarktika mäestik. Rannikupiirkondades, nagu Shackletoni mäed ja Victoria maa, tekkisid murrangud. Peamine mineraalne loodusvara on kivisüsi, [47] mis avastati esmalt Beardmore'i liustiku lähedalt ning praegu teatakse mitut Liikme paksuse suurenemine enne parast kivisöe leiukohta Transantarktika mäestikus.

Prints Charlesi mäed sisaldavad märkimisväärses koguses rauamaaki. Kõige väärtuslikumad Antarktise maavarad nafta - ja maagaasiväljad avastati Kõikide maavarade kaevandamine on keelatud Antarktika lepingu alusel kuni aastani [53]. Kliima[ muuda muuda lähteteksti ] Antarktise keskmised suvised ja talvised õhutemperatuurid mõõdetud aastatel — Antarktis on kõige külmem piirkond meie planeedil.

Ida-Antarktis on mandri lääneosast külmem suuremate maapinna kõrguste tõttu. Tsüklonid sisemaale ei jõua, mistõttu on seal kuiv ja külm. Vaatamata sademete vähesusele püsib sisemaa jääkate küllaltki stabiilsena. Sademeid esineb peamiselt lumena. Pidevalt puhuvate tugevate tuulte tõttu on mahasadanud lumehulga täpne mõõtmine väga raske.

Ida-Antarktise platoo suurematel kõrgustel esineb lund harva ning sademeteks on väiksed jääkristallid, mida esineb aastas vaid paari sentimeetri jagu. Tsüklonite põhjustatud suurimad lumesajud esinevad Antarktika poolsaare läänerannikul.

Paari suvekuu jooksul on mandri rannikupiirkondades sademeteks tavaliselt vihm. Suviti langeb 24 tunni jooksul lõunapoolusele rohkem päikesekiirgust kui ekvaatorile, sest sel perioodil on seal polaarpäev. Esiteks on suurem osa mandrist rohkem kui kolm kilomeetrit kõrgemal maailmamere pinnast ning kõrguse kasvuga vähenevad õhutemperatuurid. Teiseks laiub Arktikas Põhja-Jäämerimille soojus kandub läbi jääkatte ning ei lase õhutemperatuuridel Antarktisega võrreldes nii madalale langeda.

Arvestades laiuskraade, polaarpäeva ja Meeste suuruste kohtaon Antarktise kliima väga eripärane paljudes maailma paikades elavate inimeste jaoks. Erilised on ka lõunapooluse lähedal sageli esinevad virmalisedmida põhjustab päikesetuule kokkupõrge Maa atmosfääri osakestega.

Samuti Liikme paksuse suurenemine enne parast selge ilma korral esineda maapinnalähedases õhukihis halosidkui seal on jääkristalle. Sagedased optikanähtused Antarktisel on ka valepäikesed eredad ja päikesesarnased halonähtusedmis esinevad siis, kui taevas on päikese ümbruses kõrged õhukesed kiud- või kiudkihtpilved.

Teadusliku uurimistöö ja muude töödega tegelevaid inimesi on mandri ja selle lähedal asuvate saarte uurimisjaamades suviti detsembrist veebruarini umbes ja talviti juunist augustini ligi Talveks jaamadesse tööle saabunud inimesed töötavad tavaliselt ühe aasta, misjärel personal vahetub. Lisaks polaarjaamade personalile töötab Antarktise lähiümbruse vetes liikuvatel laevadel veel ca inimest laevameeskonnad ja teadlased.

Riikidest oli enim polaarjaamu Argentinal 6 ja Tšiilil 6 ning seejärel Venemaal 5Ameerika Ühendriikidel 3Austraalial 3Suurbritannial 2 ja Hiinal 2. Peale statsionaarsete jaamade elavad ja töötavad paljud teadlased suviti telklaagrites, ajutistes ehitistes ja mobiilsetes elamutes.

Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni liige. Otsus tehakse Liikme paksuse suurenemine enne parast linnavolikogu istungil ja jõustub selle avalikustamisega linnavolikogu istungil. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda linnavolikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel ja nende poolt allkirjastatud otsusel, mis edastatakse linnavolikogule.

Linnavolikogu eestseisus 1 Linnavolikogu moodustab eestseisuse. Eestseisus on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures ning vaatab läbi linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekud. Eestseisuse otsused on esimehele soovitusliku iseloomuga. Eestseisuse koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku võib kinniseks kuulutada linnavolikogu esimees või tema asendaja.

Koosoleku võib läbi viia elektrooniliselt ainult juhul, kui ühelgi eestseisuse liikmel ei ole vastuväiteid selles osas. Elektroonilise koosoleku korral saadab linnavolikogu esimees või tema asendaja eestseisuse liikmetele koosoleku päevakorra ja materjalid e-posti teel ja liikmed edastavad oma seisukohad kokkulepitud ajaks samuti e-posti teel. Lubatud on ka eestseisuse üksiku liikme seisukohtade esitamine ja arvamuse andmine e-posti teel.

Elektroonilise koosoleku toimumise korral või eestseisuse liikme elektroonilise posti teel koosolekul osalemise korral tehakse protokolli vastav märge.

Protokollidega on võimalik tutvuda linnavolikogu ruumis. Linnavolikogu kokkukutsumine 1 Linnavolikogu istungi kutsub kokku esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel linnavolikogu vanim liige.

Feed aggregator

Istungi toimumise aja määrab linnavolikogu esimees või tema asendaja, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu. Samaks ajaks peavad olema välja saadetud kutse istungile koos päevakorra projekti ja materjalidega igale linnavolikogu liikmele tema kirjalikus avalduses fikseeritud e-posti või Elva linna elukoha aadressil. Teates avaldatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. Küsimuste arutelu linnavolikogus 1 Üldpõhimõtted 1 Linnavolikogu töövorm on istung.

Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest linnavolikogu liikmetest vanim liige. Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on linnavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine.

Linnavolikogu esimehe valimised korraldab linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

• Elva linna põhimäärus – Riigi Teataja
• Kiire ja tohus suurenemine liige

Linnavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

Linnapea, linnavalitsuse liikmete ja teiste isikute osavõtu vajalikkuse kinnisest istungist otsustab istungi juhataja. Linnavolikogu liikmetel esitada linnavalitsusele küsimused linnavalitsuse töö kohta istungi toimumise päeva kella Alternatiivsete eelnõude olemasolul võib teisele lugemisele saata vaid istungil poolthäälte enamuse saanud eelnõu. Linnavolikogu võib nimetatud aega pikendada. Ettekandja võib vajaduse korral delegeerida vastamise mõnele teisele isikule.

Muudes küsimustes hääletatakse juhul kui seda nõuab vähemalt üks linnavolikogu liige. Poolhäälte enamus, s.

EUR-Lex Access to European Union law

Seadustest tulenevatel juhtudel on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Istungi juhataja teeb teatavaks häälte lugemise tulemused. Komisjoni esimees tutvustab linnavolikogule ametite jaotust komisjoni liikmete vahel ja teeb teatavaks hääletamise korra. Salajaseks hääletamiseks kasutatakse valimiskasti, mis asub linnavolikogu istungi läbiviimise ruumis ning pitseeritakse kohapeal. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletusssedelid kandidaatide nimedega ning jagab linnavolikogu liikmetele välja allkirja vastu ja linnavolikogu pitsatiga varustatult.

Salajasel hääletamisel teevad linnavolikogu liikmed sobiva kandidaadi nime järel olevasse kasti X märgi. Kui X märk tehakse mitme kandidaadi nime järel olevasse kasti, loetakse valimissedel rikutuks. Hääletussedelitele paneb komisjon enne valimiskasti laskmist pitsati.

Linnavolikogu liikmed võivad otsuse tegemiseks kasutada eraldi ruumi. Kordushääletuse otsustab linnavolikogu poolthäälte enamusega.

Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollijal on õigus saada sõna repliigiks ja küsimuseks igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli täpsustamiseks.

Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollilise teenindamise tagab linnavolikogu esimees. Protokolliga saab tutvuda linnavolikogu ruumis ja Elva Linnaraamatukogus. Istungi juhataja ja protokolli koostaja lahendavad laekunud protesti kolme päeva jooksul. Arupärimine 1 Linnavolikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele.

Arupärimises nähakse ette vastamise viis. Arupärimisele vastamise viisid on: 1 suuline vastus linnavolikogu istungil; 2 kirjalik vastus. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus 1 Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele.

Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist.

EUR-Lex - R - EN - EUR-Lex

Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Umbusalduse avaldamine vabastab linnavolikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest või linnavolikogu komisjoni esimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni Liikme paksuse suurenemine enne parast esimehe valimiseni linnavolikogu aseesimees või tema puudumisel linnavolikogu vanim liige.

Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikmetest linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. Linnavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi linnavalitsuse liikmete vabastamise linnavalitsuse liikmete kohustustest. Tagasiastumine Linnavolikogu esimehe, linnavolikogu aseesimehe, linnavolikogu komisjoni esimehe, revisjonikomisjoni liikme, linnapea või linnavalitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse linnasekretärile.

Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Linnasekretär teavitab kohe linnavolikogu esimest või tema asendajat. Linnavalitsus - omavalitsuse täitevorgan 1 Linnavalitsus on omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktidega Elva linnale pandud ülesandeid, lähtudes Elva linna arengukavast. Linnapea valimise kord 1 Linnapea valitakse linnavolikogu volituste ajaks koosseisu häälteenamusega salajase hääletamise teel.

Linnavolikogu Liikme paksuse suurenemine enne parast on üks hääl. Häältelugemiskomisjon valmistab ette linnavolikogu pitsatiga varustatud hääletamissedelid, jagab sedelid välja linnavolikogu liikmetele allkirja vastu, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta.

Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Linnapea 1 Linnapea on linnavalitsuse juht, kes täidab temale seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

Linnapea: 1 juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2 esindab Elva linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega või linna põhimäärusega sätestatud korras ning linnavolikogu poolt antud pädevusele. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires; 3 annab linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4 kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 5 esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu; 6 teeb linnavolikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7 esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 8 esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 9 täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

Kui linnapea äraolek ei ole ette teada, asendab teda linnapea ülesannetes abilinnapea või tema äraolekul vanim linnavalitsuse liige. Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine 1 Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus.

Linnavolikogu poolt ametniku kinnitamisel linnavalitsuse liikmeks või vabastamisel linnavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta teenistust oma endisel ametikohal.

Linnavalitsuse volituste tähtaeg 1 Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.

Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 1 Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1 isikliku avalduse alusel.