Organide liikme suurendamine. Public Language Switcher

Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku oma äranägemise järgi. Osanik peab oma sissemakse tasuma hiljemalt osaühingu pankrotimenetluses. Kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt.

Ühinevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühinemisotsuse teevad osanikud või aktsionäride üldkoosolek. Pärast otsuse tegemist sõlmivad äriühingute juhatused või osanikud ühinemislepingu, mis tuleb notariaalselt tõestada. Ühinemislepingus määratakse muu hulgas ära ka äriühingute osade või aktsiate asendussuhe ja vajadusel juurdemaksete suurus, samuti ühendatava äriühingu osanikele või aktsionäridele antavad õigused.

Language switcher

Ühinemislepingule ei pea korraldama audiitorkontrolli, kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, või kui kõik osanikud või aktsionärid on sellega nõus. Äriühingute juhatused või osanikud koostavad ühinemisaruande, milles selgitatakse õiguslikult ja majanduslikult ühinemist ning ühinemislepingut.

Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühendatavale äriühingule kuulub ainus osa või kõik aktsiad. Ühinemisest tuleb pärast ühendava äriühingu asukoha äriregistrisse kandmist anda teada ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui ühendatava äriühingu osanik või aktsionär Organide liikme suurendamine nõustunud eri liiki äriühingute ühinemisotsusega, on tal õigus kahe kuu jooksul pärast ühinemise äriregistrisse kandmist nõuda oma osa või aktsia eest rahalist hüvitist. Kui ühendav ühing on täis- või usaldusühing, võib hüvitust nõuda äriühingust lahkumisel.

Ühendav ühing võib jätkata tegevust ühendatava ühingu Organide liikme suurendamine all. Vastavalt äriseadustikule võib ühingulepinguga osaniku nõusolekul ette näha, et tal on teistest osanikest erinevad õigused ja kohustused. Sellest tulenevalt on osanike võrdsus suhteline ja osanikud on võrdsed niivõrd, kuivõrd on võrdsed eeldused. Näiteks on äriseadustikus sätestatud osanike kohustus teha sissemakse.

Niisugune kohustus on seadusega kehtestatud kõigile osanikele ja selles mõttes on kõik osanikud võrdsed. Võrdsus Organide liikme suurendamine tähenda aga seda, et kõigi osanike sissemaksed peaksid tingimata võrdsed olema, sest seaduse kohaselt võib ühingulepinguga kehtestada ka erineva suurusega sissemaksed. Samuti ei pruugi kõik osanikud olla kohustatud tasuma oma sissemaksed üheaegselt. Osaniku häälte arv vastab tema sissemakse suurusele sissemakse iga üks euro annab osanikule ühe häälekui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Aktsionär vastutab aktsionärina aktsiaseltsile, teisele aktsionärile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.

Aktsionär ei vastuta tekitatud kahju eest, kui ta ei ole võtnud osa kahju tekitamise aluseks olnud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanike ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Osanikul on osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti.

Kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.

Liikmed teostavad oma õigusi ühistu suhtes üldkoosolekul, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Ühistu liikmel on õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta. Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete isiklik täielik vastutus või lisavastutus, kohaldatakse ühistu ja tema liikmete vastutusele vastavalt täisühingu ja selle osanike vastutuse kohta sätestatut Põhikirjaga ei saa piirata liikmete vastutust mingiks ajaks või mõne liikme kohustusi.

Äriühingu juhtimine Täisühing ja usaldusühing - kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad. Täisühingu igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Sel juhul ei osale teised osanikud täisühingu juhtimises. Kui täisühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku, võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Juhtima õigustatud osanik ei või teha tegu, kui teine juhtima õigustatud osanik on esitanud sellele vastuväite. Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud, Organide liikme suurendamine on õigustatud täisühingut juhtima, võivad tegutseda ainult ühiselt, võib tegu Organide liikme suurendamine kõigi juhtima õigustatud osanike nõusolekul.

Teo võib teha teiste osanike nõusolekuta, kui sellega viivitamisel tekiks täisühingule kahju. Juhtima õigustatud osanikud võivad ühiselt anda täisühingu juhtimise õiguse kolmandale isikule. Iga juhtimiseks õigustatud osanik võib kolmandale isikule antud õiguse tühistada.

Kui on alust eeldada, et täisühingule tekib kahju, võib ühingut kahju vältimiseks juhtida ka osanik, kellel ei ole õigust ühingut juhtida.

Kohus võib teiste osanike taotlusel juhtima õigustatud osanikult juhtimisõiguse ära võtta, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige olulise kohustuse täitmata jätmine osaniku poolt või võimetus ühingut juhtida. Juhtima õigustatud osanik võib mõjuval põhjusel, teatades sellest ette teistele juhtima õigustatud osanikele, juhtimisõigusest loobuda, juhul kui loobumine ei kahjusta ühingu huve.

Isik, kes saab täisühingu osanikuks, vastutab ka ühingu nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema osanikuks saamist. Täisühingu endine osanik vastutab solidaarselt teiste osanikega ka täisühingu selle kohustuse eest, mis on tekkinud enne tema lahkumise või väljaarvamise äriregistrisse kandmist, kui selle kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul, arvates lahkumisest või väljaarvamisest.

Osaühing - kohustuslik juhtimisorgan on juhatus. Osaühingul peab olema nõukogu siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Juhatusel võib olla üks liige juhataja või mitu liiget.

Lisaks aitab Claudius Õigusbüroo leida lahendusi muudes Teile olulistes küsimustes. Teie parimaks abistamiseks võtke julgelt ühendust meie juristiga! Claudius Õigusbüroo austab Teie õigust eraelu puutumatusele ning töötleb Teie isikuandmeid ja meile usaldatud informatsiooni ainult ulatuses, mis on vajalik Teile parima õigusabi osutamiseks. Õigusabi Claudius Õigusbüroo õigusblogist Õigusaudit Claudius Õigusbüroo juristid teostavad Teie ettevõttes või organisatsioonis erinevad ühingud ja ühistud õigusauditi eesmärgiga selgitada välja, kas Sinu äritegevus ja juhtimine on korraldatud kooskõlas nii siseriiklike kui Euroopa Liidu õigusaktidega.

Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, Organide liikme suurendamine ei või olla juhatuse liikmeks. Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate osaühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt osaühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest osaühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

Juhatus peab teatama ka osaühinguga samasse kontserni kuuluvate äriühingutega seotud asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada osaühingu tegevust. Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Osanike pädevusse kuulub põhikirja muutmine, osakapitali suurendamine ja vähendamine, nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine, kui ühingul ei ole nõukogu — juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine, osa jagamine, audiitori valimine, erikontrolli määramine, kui ühingul ei ole nõukogu — prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine, nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine, osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine ja muude seaduse või põhikirjaga osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine.

Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu Organide liikme suurendamine kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui äriseadustikust ei tulene teisiti.

Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Usaldusosanik osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu.

Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul korraline üldkoosolek ja erakorraline üldkoosolekkui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest.

Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust.

Osaühing Osaühingu tegutsemise alused Igal osanikul on üldjuhul üksainus samast liigist osa. Uue sama liiki osa omandamise korral suureneb vastavalt seda liiki osa nimiväärtus.

Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Põhikirjaga võib juhatuse esimehe määramise õiguse anda nõukogule.

Practice Areas

Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige ei pea olema aktsionär.

Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe valimisest ja vahetumisest tuleb viie päeva jooksul teatada äriregistri pidajale.

Organide liikme suurendamine tuleb esitada asjakohane nõukogu otsus.

Teabevarad

Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.

Wealth and Power in America: Social Class, Income Distribution, Finance and the American Dream

Tulundusühistu - kõrgeim organ on üldkoosolek. Üldkoosolek on korraline või erakorraline. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku oma äranägemise järgi. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku liikmed, nõukogu või audiitor, määravad nemad ka koosoleku päevakorra.

Otsused tehakse hääletusel, kus igal ühistu liikmel on üks hääl. Ühistu juhtorgan on juhatus. Juhatuse liikmete arv määratakse põhikirjaga. Juhatuse liige ei pea olema ühistu liige.

Tulundusühistuseadus (lühend - TÜS)

Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest.

• Põhikirjaga võib ette näha, et liikme mittevaralised õigused lõpevad väljaastumisel või väljaarvamisel.
• Taastatud Eesti Advokatuur - tänapäev - Eesti Advokatuur
• Taastatud Eesti Advokatuur - tänapäev Advokatuur on iseseisev juriidiline isik ja tegutseb oma organite kaudu, milleks on kord aastas kogunev Eesti Advokatuuri liikmete üldkogu ja selle poolt advokatuuri tegevuse korraldamiseks valitud teised advokatuuri organid: esimees, juhatus, revisjonikomisjon, kutsesobivuskomisjon ja aukohus.

Kui ühistul on nõukogu, võib ühistu põhikirjas ette näha, et juhatuse esimehe määrab nõukogu. Liikmesuse üleandmine 1 Ühistu liige võib liikmesuse üle anda teisele isikule, kellest saab ühistu liige tema ühistu liikmeks vastuvõtmise otsustamisel käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud korras. Kui vastuvõtmisest keeldutakse, jääb ühistu liikmeks liikmesuse üleandmist soovinud isik. Liikmete võrdsus Ühistu liikmeid tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Õiguste teostamine Liikmed teostavad oma õigusi ühistu suhtes üldkoosolekul, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Õigus tutvuda majandusaasta aruandega 1 Vähemalt kümme päeva enne majandusaasta aruande kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist esitab juhatus majandusaasta aruande ühistu asukohas liikmetele tutvumiseks. Liikme õigus teabele 1 Ühistu liikmel on õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta. Kasumi jaotamine 1 Ühistu puhaskasum kantakse ühistu liikmete vahel jagamisele mittekuuluvatesse reservidesse. Organide liikme suurendamine keskkogu 1 Naiskodukaitse keskkogu on Naiskodukaitse kõrgeim juhtorgan.

Naiskodukaitse keskkogul osalevad hääleõigusega Naiskodukaitse ringkonna esinaine, aseesinaine ja iga ringkonnakogu poolt kolmeks aastaks valitud kaks esindajat ning Naiskodukaitse esinaine.

Naiskodukaitse esinaise asetäitja, keskjuhatuse liikmed ja keskrevisjonikomisjoni esinaine võivad keskkogust osa võtta sõnaõigusega. Asendusliige täidab keskkogust tagasi astunud liikme ülesandeid kuni uue keskkogu liikme valimiseni. Koosoleku päevakorra valmistab ette ja määrab kindlaks Naiskodukaitse keskjuhatus. Naiskodukaitse keskkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb Naiskodukaitse esinaine või teda asendama määratud isik ning vähemalt pool keskkogu hääleõiguslikest liikmetest.

Naiskodukaitse keskjuhatus 1 Naiskodukaitse keskjuhatus on Naiskodukaitse juhtorgan, kuhu kuuluvad Naiskodukaitse esinaine ja kuus Naiskodukaitse keskkogu kolmeks aastaks valitud liiget.

Igal aastal lahkub Naiskodukaitse keskjuhatusest kaks kõige kauem olnud liiget ja nende asemele valitakse kaks uut liiget.

Asendusliige täidab keskjuhatusest tagasi astunud liikme ülesandeid kuni uue keskjuhatuse liikme valimiseni. Naiskodukaitse keskjuhatuse liikmel on õigus teha ettepanek keskjuhatuse kokkukutsumiseks. Kui Naiskodukaitse esinaine ei nõustu Naiskodukaitse keskjuhatuse otsusega, siis tuleb küsimus uuesti arutusele Naiskodukaitse keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa Naiskodukaitse esinaine või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku Naiskodukaitse keskkogusse valitud liikmetest.

Noorte Kotkaste keskkogu 1 Noorte Kotkaste keskkogu on Noorte Kotkaste tegevust korraldav organ, kuhu kuuluvad Noorte Kotkaste peavanem, malevate pealikud ja igast malevast üks maleva pealikekogul kolmeks aastaks valitud täiskasvanud noortejuht. Organide liikme suurendamine Kotkaste peavanema abil ja keskjuhatuse liikmel on Noorte Kotkaste keskkogul sõnaõigus. Koosoleku päevakorra valmistab ette ja määrab kindlaks Noorte Kotkaste peavanem või keskjuhatus.

Noorte Kotkaste keskkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa Noorte Kotkaste peavanem ja vähemalt pool Noorte Kotkaste keskkogu liikmetest. Noorte Kotkaste keskjuhatus 1 Noorte Kotkaste keskjuhatus on Noorte Kotkaste juhtorgan, kuhu kuuluvad Noorte Kotkaste peavanem, üks peavanema määratud peavanema abi ja kolm Noorte Kotkaste keskkogu poolt kolmeks aastaks valitud täiskasvanud noortejuhti. Noorte Kotkaste keskjuhatusest lahkub igal aastal üks kõige pikaajalisem valitud liige, kelle asemele valitakse uus liige.

Noorte Kotkaste keskjuhatuse liikmel on õigus teha ettepanek keskjuhatuse kokkukutsumiseks. Kui Noorte Kotkaste peavanem ei nõustu Noorte Kotkaste keskjuhatuse otsusega, siis tuleb küsimus lõplikuks otsustamiseks uuesti arutusele Noorte Kotkaste keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa Noorte Kotkaste peavanem või teda asendama määratud isik ning vähemalt kaks kolmandikku keskkogu valitud Organide liikme suurendamine.

Advokatuuri liikmed ehk advokaadid on kutselised ja sõltumatud esindajad ning õigusabistajad. Oma ülesannete täitmiseks on advokaatidele seadusega tagatud teatud laiemad õigused informatsiooni, dokumentide ja tõendite kogumiseks, samuti on sätestatud tagatised selleks, et säilitada kliendi-advokaadi suhtlemise konfidentsiaalsust ning advokaadi puutumatust.

Advokaaditegevuse vabadus ja sõltumatus on inimõiguste üks oluline tagatis. Advokaadi ülesandeks on kaitsta ja õigusnõustada klienti ausalt kõikide seaduslike ja eetiliste võimaluste piires, olles sealjuures vaba otsesest või kaudsest mõjutamisest ning säilitades rangelt konfidentsiaalsena kliendilt ja kliendi abistamisega seoses saadud teavet. Advokaadilt oodatakse põhjalike õigusalaste teadmiste olemasolu, kuid lisaks sellele seab advokaadikutse temale kõrgendatud õiguslikke ja moraalseid kohustusi nii klientide, kohtute ja muude riigivõimuorganite, teiste advokaatide ja avalikkuse ees.

Käesoleval ajal ületab Eesti advokaatide arv juba nelisada viiskümmend.