Kui kahju suurendamine liikme, Shareholderʼs derivative claim as a legal remedy and a measure of corporate governance

Samuti on aktsionäril õigus saada teavet muude üldkoosoleku päevakorras olevate küsimuste kohta. Sellise eesmärgi püstitamise on tinginud asjaolu, et aktsionäri derivatiivnõue on praktikas kasutusel eelkõige Ameerika Ühendriikides, samal ajal kui Euroopas ja eriti Mandri-Euroopa riikides esitatakse selliseid nõudeid harva. Seeläbi saab juhatuse liige vältida hilisemaid kahju hüvitamise nõudeid enda vastu. Jaguneva ühingu juhatuse liige võiks aga lepingupartneri täitmata jäänud kohustuse ja sellest tuleneva viivise kui kahju eest ÄS § lg 3 alusel vastutada vaid siis, kui täidetud on selle normi kohaldamise eeldused. Sellises olukorras saab kahjuna käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem vt selle kohta RKTKo nr , p 23; RKTKo nr , p 30; RKTKo nr , p 11; RKTKo nr , p

Juriidilise isiku juhatuse liikme vastutus võlausaldaja ees ÄS § lg-s 3 sätestatud vastutuse kohaldamiseks jagunemisel osaleva ühingu juhatuse liikme suhtes peab juhatuse liige esmalt olema rikkunud oma kohustust jagunemisega seotud toimingute tegemisel, teiseks peab ühingu võlausaldajal olema tekkinud kahju VÕS § lg 1 ja kolmandaks peab juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja võlausaldajale tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos.

Juhatuse liikme kohustuse rikkumine peab seejuures olema süüline. Jaguneva äriühingu juhatuse liige, kes jätab võlausaldajatele jagunemisest teatamata, võib seega iseenesest vastutada ÄS § lg 3 alusel võlausaldajale sellega tekitatud kahju eest. Kui nõude muud eeldused on täidetud, vastab kahjuhüvitis sel juhul summale, mille võrra on võlausaldaja nõude väärtus vähenenud aja jooksul, mil ta jagunemisest juhatuse liikme rikkumise tõttu ei kui kahju suurendamine liikme.

Sellises olukorras saab kahjuna käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja kui kahju suurendamine liikme väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem vt selle kohta RKTKo nrp 23; RKTKo nrp 30; RKTKo nrp 11; RKTKo nrp Eeltoodud põhimõte kohaldub ka siis, kui äriühingu võlausaldaja esitab kahju hüvitamise nõude äriühingu juhatuse liikme vastu, väites, et tal jäi täitmisnõudele ja viivisele vastav summa äriühingult kui võlgnikult saamata põhjusel, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi.

Samuti kohaldub see põhimõte ÄS § lg-s 3 sätestatud nõude maksmapaneku võimalikkuse ja nõude ulatuse hindamisel.

Jaguneva ühingu juhatuse liige võiks aga lepingupartneri täitmata jäänud kohustuse ja sellest tuleneva viivise kui kahju eest ÄS § lg 3 alusel vastutada vaid siis, kui täidetud on selle normi kohaldamise eeldused. VÕS § 65 lg 1 järgi saab võlausaldaja valida üksnes seda, millise jagunemisel osaleva ühingu vastu ta täitmisnõude ja viivisenõude esitab.