Suhe liikme suuruse vahel

Sarnaseid vaidlusi on juba 20 aasta jooksul kohtutes peetud mitmeid ning kohtud on andnud üsna põhjalikke selgitusi. Kolleegiumi arvates oli juhatuse liikme kohtu kaudu tagasikutsumist õigustav mõjuv põhjus eelkõige tema kohustuste rikkumine, mis on sedavõrd oluline, et osaühingult ei saa mõistlikult eeldada, et ta taluks selle isiku edasist juhatuse liikmeks olekut. Väga vähestel juhtudel on juhatuse liikmel tuvastatud ka paralleelne õigussuhe, mis oleks töölepinguseaduse regulatsiooniga kaetud. Kindlasti tuleb meeles pidada ka juhatuse liikmete tulu maksustamise aspekte. Tagasikutsumise põhjendatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada osaühingu huvi säilitada tegevuse stabiilsus ja jätkusuutlikkus ning kaitsta selliselt ka osaühingu võlausaldajate ja teiste huvigruppide töötajad, lepingupartnerid jt huve. Sib-mating and sex ratio strategies in scelionid wasps.

SETTING UP A SMALL AQUARIUM - NANO AQUASCAPE

Kui puudub otsus lepingutingimuste määramise kohta, juhatuse liikmega ei ole lepingut sõlmitud ning määramata on tema tasu suurus ja maksmise kord, siis milline suhe on juhatuse liikme ja äriühingu vahel ning kas äriühingul on kohustus maksta tasu?

Nimetatud otsuste ja lepingu puudumisel ei näe äriseadustik ette võimalust juhatuse liikmele tasu maksmiseks.

Olukord, kus puudub nõukogu otsus tasu maksmiseks, võib põhjustada aeganõudva õigusvaidluse, mille lahendamisel omab tähtsust asjaolu, et juhatuse liikme valimiseks on alati vajalik tema nõusolek ÄS §§ lg 1.

Nõusoleku andmine ja nõukogu otsus isiku juhatuse liikmeks valimise kohta on tahteavaldused, mille vahetamise õigusliku tagajärjena tekib juhatuse liikme ja äriühingu vahel õigussuhe. Riigikohtu hinnangul kohaldatakse sellisele suhtele võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid vt riigikohtu Kui juhatuse Suhe liikme suuruse vahel on tulemuslikult oma tööd teinud ning äriühing teenib tulu, siis sõltumata sellest, et nõukogu otsusega on jäänud tasu määramata, on mõistlik eeldada, et tasu siiski makstakse.

Selline eeldus omab ka seaduslikku väljundit.

Nimelt kuulub käsunduslepingu regulatsiooni kohaselt Suhe liikme suuruse vahel § lg 1 majandus- või kutsetegevuses tegutsemisel tasu maksmisele, isegi kui selles ei ole kokku lepitud. Seega on äriühingul kohustus maksta tasu, mis peab vastama äriühingu majanduslikule olukorrale ja juhatuse liikme ülesannetele ÄS § lg 7, § Kas juhatuse liikme tasunõue ning tasu suurus on, lähtudes viidatud kriteeriumitest, põhjendatud, selle kohta võlaõigusseadus, äriseadustik ja Eesti kohtupraktika veel ühest valemit ei anna.

Vastavalt võlaõigusseadusele on pooled kohustatud järgima lepingu täitmisel väljakujunenud praktikat.

Siit võiks tuleneda juhatuse liikme õigus saada tasu, kuigi nõukogu otsus puudub olukorras, kus talle on järjepidevalt praktikas tasu makstud. Kuid kuidas teha kindlaks, kas äriühing on sellist praktikat aktsepteerinud?

Siinkohal tuleb nõukogu liikmetel või osanikel olla tähelepanelik majandusaasta aruannete lugemisel. Nimelt peab majandusaasta aruanne sisaldama tegevusaruannet, kus avaldatakse kõik juhtkonna tasud ja soodustused.

Autor: Rando Maisvee.