Liikme mootmed 12 aasta jooksul

Kvartali arvestuslikuks kahjumiks kujunes seega 18,7 miljonit krooni 1,2 miljonit eurot. Pangalaenusid saadi Nõukogu otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata 1 Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

1. Juhatuse liikme tasustamine 1 Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu.
2. Neljas kvartal tervikuna lõppes kahjumiga 34,2 miljonit krooni 2,2 miljonit eurotsisaldades 15,5 miljoni krooni 1,0 miljoni euro ulatuses planeeritud ühekordseid kulusid.
3. Mittetulundusühingute seadus – Riigi Teataja
4. Vabariigi President

Neljas kvartal tervikuna lõppes kahjumiga 34,2 miljonit krooni 2,2 miljonit eurotLiikme mootmed 12 aasta jooksul 15,5 miljoni krooni 1,0 miljoni euro ulatuses planeeritud ühekordseid kulusid. Kvartali arvestuslikuks kahjumiks kujunes seega 18,7 miljonit krooni 1,2 miljonit eurot.

Tavaäritegevuse rahavoog oli aasta lõpuks stabiliseerunud, varude maht ja tegevuskulud kohandatud kriisiaegsete müükidega. Aasta lõpuks on Baltika üldjoontes kohanenud turgudel jätkuva majanduskriisiga.

Lisaks majanduskriisile raskendas Sellest hoolimata jõudis Grupi jaesüsteem poodide tasemel kolmandas kvartalis kasumisse ja neljandas kvartalis olid turud kasumis juba ka turu tasemel. Baltika Grupi Neljandas kvartalis avati neli ja suleti 12 kauplust, sealhulgas suleti Tšehhi turg sealse kahe kauplusega. Brändide lõikes moodustab kõige suurema osa Baltika jaemüügist Montoni kaubamärk Baltika kõige kiiremini kasvav kaubamärk on jätkuvalt Ivo Nikkolo, mille jaemüük suurenes ka Püsivate valuutakursside korral jäid müügid Ida-Euroopas Baltmani jaemüük oli Ivo Nikkolo kaubamärgile kujunes Uute poodide kiire käivitumine ja jätkuv müügikasv näitavad, et tarbija huvi unikaalsete ja kvaliteetsete disainerrõivaste vastu on endiselt olemas.

Kaubamärgi jaemüük ulatus Selle tulemusega osutus Ivo Nikkolo juba teist aastat järjest ettevõtte kõige kiiremini kasvavaks kaubamärgiks ning on tõestanud, et Baltika otsus kaubamärk omandada oli õige. Aasta jooksul pandi suurt rõhku opereeritavate kaupluste efektiivsusnäitajate parandamisele ning kulude optimeerimisele.

Muutlikus ja hapras kaubandus- ning majanduskeskkonnas on mitmete kaubanduskeskuste külastatavus ja müük koos elanikkonna ostujõu langusega teinud läbi tugeva kukkumise. Muutunud oludest lähtuvalt toimusid korrektsioonid ka Grupi portfellis. Aasta jooksul avati 23, suleti 24 poodi ning muudeti nelja kaupluse asukohta.

Aasta esimeses pooles avati siduvate lepingute tõttu rohkem poode, kuid aasta teises pooles oli ülekaalus kahjumlike poodide sulgemine.

Teisel poolaastal suleti kokku 16 poodi, mille sulgemiskulud avaldasid mõju eriti neljanda kvartali tulemustele. Võrreldes Turgude lõikes lisandus kõige rohkem uusi kauplusi Venemaal, kus hulgimüügipartnerilt võeti üle seitse poodi, ja Leedus, kus avati kuus kauplust.

Eestis avati viis, Ukrainas neli ja Poolas üks pood.

Sulgemisi toimus kõikidel turgudel ning ühelt turult, Tšehhist, väljuti. Avamiste ja sulgemiste tulemusena jäid poodide arvud turuti aasta jooksul suhteliselt stabiilseks.

BALTIKA AUDITEERIMATA MAJANDUSTULEMUSED, 4. KVARTAL ja 2009

Teistel turgudel müügipind mõnevõrra vähenes. Poed turgude lõikes Lisaks oli Grupil kaks multibrändi poodi ja üks vabrikupood. Baltika jaesüsteem turgude ja brändide lõikes, Hulgimüügi vähenemine on toimunud oluliselt Vene turul, kuid seda seoses Venemaa hulgimüügipartneri seitsme kaupluse ülevõtmise ja liitmisega Baltika jaesüsteemi.

Kokkuvõttes müügi vähenemist Grupi jaoks ei toimunud. Esialgsele le kaubamajale lisandus aasta lõpuks veel 17 kaubamaja, mis teeb kokku 30 müügikohta. Uute müügimajadega lisandusid sellised uued turud nagu Sloveenia, Slovakkia, Ungari, Tšehhi ja Horvaatia. Kui esimesel poolaastal keskenduti põhiliselt varude taseme vastavusse viimisele uute müüginumbritega ning kulude kärpimise otsuste tegemisele, siis teisel poolaastal keskenduti enam kulubaasi hoidmisele ja sügishooaja kaupade finantseerimisele, et kindlustada hooaja plaanitud müügimahud.

Neljandas kvartalis jätkus kahjumlike poodide sulgemine, sealhulgas suleti Tšehhi turg. Neljanda kvartali tulemusi mõjutasid kaupluste sulgemiskulud ning muud ühekordse iseloomuga kulud. Eesti Panga valuutakursside järgi nõrgenesid Aasta brutokasum oli kokku ,7 miljonit krooni 27,0 miljonit eurotvähenedes eelmise aastaga võrreldes ,1 miljoni krooni 13,5 miljoni euro võrra.

Vähendati personalikulusid ja töötajate arvu, suurem rõhk oli poodide rendikulude vähendamisel üle kõigi turgude. Paljude otsuste mõju avaldus alles teisel Suurendada liikme harjutusi kodus. Turustus- ja müügikulud vähenesid aastaga võrreldes 88,0 miljoni krooni 5,6 miljoni euro võrra, ulatudes aasta lõpus ,7 miljoni kroonini 32,0 miljoni euroni.

Mittetulundusühingute seadus (lühend - MTÜS)

Jaesüsteemi suurus jäi aasta jooksul muutumatuks. Tootmises vähendati tootmismahtusid, mis tõi endaga kaasa ka tootmistöötajate arvu vähendamise.

Aasta jooksul maksti tootmistöötajatele koondamistasusid kokku 4,0 miljonit krooni 0,3 miljonit eurot. Üldhalduskulud vähenesid aastaga 6,0 miljoni krooni 0,4 miljoni euro võrra ja ulatusid Kriisiaegne majandusaasta sunnib ettevõtteid tegema kriisiaegseid otsuseid.

Lähtuvalt sellest vaatas Grupi juhtkond kriitiliselt üle ettevõtte seisundi. Et kindlustada äritegevuse edasist positiivset arengut, mis peab jätkuvalt vastu pidama majandussurutise tagajärgedele, tegi juhtkond aasta jooksul mitmeid erakorralisi otsuseid, millest paljude mõju langes neljandasse kvartalisse.

Baltika ärikahjum sisaldab Grupi Grupi nõuded ostjatele vähenesid aasta jooksul 19,7 miljoni krooni 1,3 miljoni euro võrra, ulatudes aasta lõpus 29,2 miljoni kroonini 1,9 miljoni euroni.

Pensionistaaž

Nõuete alanemine tuleneb hulgimüügi mahtude vähenemisest. Samal ajal jäi jaesüsteemi suurus aastatagusega võrreldes samale tasemele. Uus varude tase vastab kriisiaegsetele müügimahtudele.

Grupi käibevara vähenes aastaga ,3 miljoni krooni 9,4 miljoni euro võrra, ulatudes aasta lõpus ,1 miljoni kroonini 16,9 miljoni euroni. Aasta lõpus ulatusid Grupi võlakohustused ,9 miljoni kroonini 22,7 miljoni euronish olid pangalaenud kokku ,5 miljonit krooni 21,6 miljonit eurot ja kapitalirendi kohustused 9,1 miljonit krooni 0,6 miljonit eurot.

Aasta jooksul on võlakoormus suurenenud 83,5 miljoni krooni 5,3 miljoni euro võrra. Põhiliselt on laenukoormus suurenenud seoses uue kontorihoone ehitusega, mida finantseeriti täielikult pangalaenuga.

Aasta lõpu seisuga ulatus ehitusega seotud laen ,6 miljoni kroonini 9,2 miljoni euroni. Seoses ehituslaenuga on ka Grupi netovõlg Intressi kandvad võlakohustused-Raha ja pangakontod suurenenud, ulatudes aasta lõpus ,6 miljoni kroonini 22,2 miljoni euroni. Baltika Grupi omakapital vähenes Äritegevuse rahavoo suurim mõjutaja oli järsk müügitulude langus ja sellele mittevastav kulubaas Suuremad käibekapitali muutused olid seotud varude, nõuete ja hankijatega seotud kohustuste vähenemisega.

Investeerimistegevuse rahavoog oli ,3 Liikme mootmed 12 aasta jooksul krooni -6,3 miljonit eurotmida mõjutas põhiliselt uue büroohoone ehitusega seonduv investeerimistegevus. Äri- ja investeerimistegevuse finantseerimiseks kasutati pankadelt laenatud vahendeid, mille tõttu finantseerimise rahavoog oli Pangalaenusid saadi Äritegevuse finantseerimiseks kasutati ka eelisaktsiate emissioonist saadud rahalisi vahendeid kokku 39,1 miljoni krooni 2,5 miljoni euro ulatuses.

Baltika Kvartali ehitusse investeeriti 73,3 miljonit krooni 4,7 miljonit eurotjaekaubandusse 24,1 miljonit krooni 1,5 miljonit eurot ning muud investeeringud ulatusid 5,7 miljoni kroonini 0,4 miljoni euroni. Muutunud majanduskeskkond ning sellest tulenev vajadus muuta ettevõtte tööprotsesse efektiivsemaks tingis Grupi töötajate arvu vähenemise aasta jooksul pea inimese võrra. Kõige suurem vähenemine, ligi inimest, toimus tootmises.

Grupi aasta keskmine töötajate arv oli Baltika Grupi töötajatele maksti Aasta jooksul lisandus juhtkonda üks juhatuse liige.