Mis edendab liiget,

Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Selline tingimus välistas sisuliselt kohaliku tasandi organisatsioonide kaebeõiguse, kuid KMH direktiivi kohaselt tuleb hinnata ka selliste projektide mõjusid, mis oma suuruselt on pigem kohaliku tähtsusega küsimused. Kohus võib üldsuse aktsepti olemasolu eeldada, kui ühendus on konkreetses valdkonnas oma varasemas tegevuses tuginenud üldsuse toetusele.

Üldiselt ollakse ühel meelel, et riskihindamisvahendite väljatöötamisel on ELi tasandi koostöö vajalik, eriti majanduskriisi ja piiratud ressursside oludes.

ELi tasandil on jõupingutused ja ressursid koondatud: OiRA kogukonna liikmed toetuvad sellele, mille kallal teised liikmed töötavad või mis on juba välja töötatud.

Erakonna liige võib mõjuvatel põhjustel taotleda juhatuselt liikmemaksu maksmisest osaliselt või täielikult vabastamist. Mõjuvateks põhjusteks on eelkõige raske majanduslik seis töötus, pankrot, hooldusvajadus vms ja pikaajaline eemal viibimine.

Erakonna Mis edendab liiget saab kuuluda ainult ühte osakonda. Erakonna liige kuulub oma alalisele elukohale vastavasse osakonda või liikme avalduse alusel muusse osakonda. Liige võib muuta oma osakondlikku kuuluvust, teavitades sellest uue osakonna juhatust. Erakonna liikmete nimekirja peab erakonna juhatus erakonnaseaduse § 81 sätestatud korras.

Erakonna liikmete nimekirja kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, liikmeks astumise ning väljaastumise või väljaarvamise aeg. Muudatusi erakonna liikmete nimekirjas teeb juhatuse volitatud isik.

Väljaarvamise tingimused ja kord Erakonnast väljaastumine toimub väljaastuva liikme kirjaliku avalduse alusel, mis esitatakse osakonna juhatusele või Tartu Maakohtu registriosakonnale.

OiRA kogukond

Erakonna liige loetakse väljaastunuks avalduse esitamise päevast ja kustutatakse erakonna liikmete nimekirjast. Liikme võib motiveeritud otsuse põhjal välja arvata erakonna juhatus, kui liige on saanud hakkama vääritu teoga, tegutseb vastuolus Mis edendab liiget põhikirja või erakonna juhtorganite otsustega või kahjustab erakonna mainet.

Kui juhatus on otsustanud liikme välja arvata, siis võib liige vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 16 lõikele 4 nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Sellisel juhul jõustub liikme väljaarvamise otsus üldkoosoleku otsuse tegemisest.

Erakonnast väljaastumisega või väljaarvamisega lõpeb väljaastunud või väljaarvatud liikme kuulumine erakonna juhatuse või muude organite koosseisu. Erakonna toetajaliige Erakonna toetajaliikmeks võib olla vähemalt aastane Eesti kodanik või Eestis püsivalt elav inimene, kes jagab erakonna väärtusi ja eesmärke.

• Eesti Ringhäälingute Liit – Vikipeedia
• Mittetulundusühingu Eesti Ökokogukondade Ühendus põhikiri on kinnitatud
• OiRA kogukond - OiRA - Online interactive Risk Assessment
• Põhikiri - EESTI | PIKK PLAAN EESTILE

Toetajaliige võetakse vastu juhatuse poolt kirjaliku avalduse alusel. Toetajaliikmel on kõik erakonna liikme õigused ja kohustused, kui seaduses või põhikirjas ei ole määratud teisiti.

Toetajaliige ei pea maksma liikmemaksu. Toetajaliikmel puudub hääletus ja kandideerimisõigus erakonna sees.

Toetajaliikme väljaastumine või väljaarvamine toimub erakonna liikme kohta sätestatud korras. Toetajaliige ei või väljaastumiseks esitada avaldust Tartu Maakohtu registriosakonnale. Toetajaliikmel ei ole õigust nõuda enda väljaarvamise otsustamist üldkoosolekul.

Otsuste vastuvõtmine Erakonna juhtorganite otsuste vastuvõtmine ja valimised erakonna sees toimuvad vastavalt punktides sätestatud reglemendile, kui põhikiri ei sätesta teisiti.

Uus üldkogu on pädev otsuseid vastu võtma, kui sellel osaleb vähemalt 2 liiget. Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Häälte jagunemisel võrdselt võetakse vastu otsus, mille poolt on ühingu juhatuse esimees.

Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Ühingu igapäevast tegevust juhib ja seda esindab kõigis õigustoimingutes juhatus, millel võib olla üks kuni kuus liiget. Juhatuse liikme d määrab ametisse üldkogu. Kiireloomulistena ei või päevakorda lülitada Liidu põhikirja vastuvõtmise ja muutmisega ning Liidu eesmärgi muutmisega ja tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi välja arvatud siis, kui Volikogul on esindatud kõik liikmed.

Abandoned \u0026 Frozen in time for 20 years - Italian Alchemist's Mansion

Volikogu tööd juhatab Volikogu poolt valitud isik. Lisaks valib volikogu koosoleku protokollija. Volikogu protokollile kirjutavad alla volikogu tööd juhatanud isik ja protokollija.

Kui Volikogu ei ole käesoleva põhikirja punkt 26 kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub Juhatus kolme nädala jooksul kokku uue Volikogu sama päevakorraga. Uus Volikogu on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata Volikogus esindatud liikmete arvust kuid üksnes juhul, kui Volikogul on esindatud vähemalt kaks liiget.

Eesti Ringhäälingute Liit

Igal liikmel on Volikogul üks hääl. Volikogu võtab otsuseid vastu avalikul või salajasel hääletamisel Volikogus osalenud liikmete poolthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva põhikirja punktis Juhul, kui Volikogus hääletamisel käesoleva põhikirja punktis Volikogu on pädev otsustama kõigi Liidu tegevust puudutavate küsimuste üle.

• Põhikiri - MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus
• KeÜS § 31 eesmärk on määratleda keskkonnaorganisatsiooni mõiste eelkõige seoses KeÜS § 30 lg-s 2 sätestatud erilise juurdepääsuga õigusemõistmisele keskkonnaasjades.
• Põhikiri - Keila Koerasõprade klubi IPSON
• Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid

Volikogu ainupädevusse kuulub: Liidu eesmärgi muutmine; Liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine; eelneva majandusaasta aruande kinnitamine; aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine; presidendi valimine ja Juhatuse koosseisu kinnitamine; revisjonikomisjoni ja vahekohtu liikmete valimine; revisjonikomisjoni aruande kinnitamine; Liidu sisseastumis- liikme- ja litsentsimaksu suuruse kehtestamine; aunimetuste statuutide kehtestamine ja aunimetuste omistamine; Juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine; Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine; Presidendikandidaate võivad üles seada kõik Liidu liikmed.

Volikogu valib presidendi neljaks aastaks. President on Juhatuse üheks liikmeks, kes korraldab juhatuse tegevust.

Presidendil on õigus esitada Volikogule kinnitamiseks muudatusi Juhatuse koosseisus. Liidu tegevust juhib liikmeline Juhatus. Juhatus valitakse presidendi poolt esitatud koosseisus neljaks aastaks, sealjuures otsustab Volikogu presidendi poolt esitatud Juhatuse liikmete koosseisu valimise või selle valimata jätmise ühtse tervikliku meeskonnana.

Juhatuse liikmed esindavad Liitu kõikides õigustoimingutes ühiselt, välja arvatud president, kes võib esindada Liitu ainuisikuliselt.

Keskkonnakaitse edendamine on olulisim keskkonnaorganisatsiooni kriteerium, kuivõrd just see nõue tagab, et keskkonnaorganisatsioonidena tunnustatakse vaid selliseid ühendusi, mis tõepoolest soovivad ja suudavad keskkonnahuvide eest seista. Kuigi KeÜS ei sätesta nõuet, et keskkonnakaitse peaks olema organisatsiooni ainsaks eesmärgiks, ei tohiks organisatsioonil olla keskkonnakaitsega konkureerivaid eelkõige majanduslikke eesmärke, et vähendada võimalust keskkonnaorganisatsiooni staatusest tulenevate õiguste kuritarvitamiseks.

Konkureerivaks eesmärgiks ei saa siiski pidada tulu teenimist, et võimaldada organisatsioonil ellu viia oma keskkonnakaitselist põhieesmärki.

§ 31. Valitsusväline keskkonnaorganisatsioon

Mis edendab liiget tuleks veenduda huvide konflikti puudumises selliste mittetulunduslike organisatsioonide osas, mille põhieesmärk on edendada teatud tüüpi ettevõtjate huve või tagada nende seadusest tulenevate kohustuste täitmine nagu nt tootjate ühendused jäätmealases regulatsioonis.

Keskkonnakaitse edendamise nõue tuleneb Århusi konventsioonist, kuid konventsioon ei sisalda täpsemaid juhiseid selle kriteeriumi sisustamiseks. KeÜS seletuskirja kohaselt käsitatakse keskkonnakaitse edendamisena eelkõige looduskaitset. KeÜS § 31 lg 2 kohaselt peetakse keskkonnakaitseks ka keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil, samuti looduse ja loodusliku kultuuripärandi uurimist ja tutvustamist.

Keskkonnaelemente on mitteammendavalt loetletud keskkonnateabe mõiste määratluses KeÜS § 24 lg 2 p-s 1: keskkonnaelementidena käsitatakse õhku, atmosfääri, vett, pinnast, maad, maastikku ja looduslikke alasid nagu märg- ranna- ja merealad, looduslikku mitmekesisust ja looduse koostisosasid, sealhulgas geneetiliselt muundatud organisme ning nende vastastikust toimet.

Looduslik kultuuripärand on määratlemata õigusmõiste.

Põhikiri – Eesti Kergejõustikuliit

Tulenevalt LKS § 1 p-st 2 võib sellena käsitada kultuurilooliselt väärtuslikku looduskeskkonda, ja eelkõige sellist kultuuripärandit, mida kaitstakse LKS alusel. Juhinduda saab ka ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni artiklitest 1 ja 2, mis määratlevad vastavalt kultuuripärandi ja looduspärandi mõisted. Konventsiooni looduspärandi mõistet ei saa siiski samastada KeÜS loodusliku kultuuripärandi mõistega. KeÜS mõiste on laiem, hõlmates ka sellise kultuuripärandi objekti, millel on oluline looduslik komponent nt mõisapark.