Suurendab soo, Sood on meile tähtsad ja kaitsevad meid

Foto on tehtud Seitsemise rahvuspargis Soomes Kuigi maapinnalähedane põhjavesi ja soovesi on võrdlemisi eraldatud, toimub seal suurvee aegu horisontaalne veevahetus [7].

Lubjavaesed pärismadalsoodes seevastu on rohkem hallikat-harilikku-hirss-pudel- ja niitjat tarnasookastikutahtlalehist villpead. Samblarindes esinevad sirbikut ja säbarikku.

Põõsastest kasvab madalkaske ja paju.

Puudest on esindajaks sookask. Siirdesoole on omane madalsoo liigirikas taimestik ja kõrgematel mätastel raba taimestik. Siirdesoode puhul räägib U. Valk [2] kahest tüübirühmast: rohu-siirdesood ja päris-siirdesood.

Rohu-siirdesoo esineb tasastel halva äravooluga nõgudes. Sellele tüübile on iseloomulik tarna- pilliroo- ja sfagnumiturvas. Soo reljeef on nõrgalt mätlik.

Rohu-siirdesoode rohurinne on hõredam, seal esinevad näiteks: pudel-niitjas- ja mudatarnalpi jänesvillsoopihljõhvikas. Samblarindes on esindatud turbasamblad ja soovildik.

Põõsarindest kasvab paju ja puurindest kohtame sookaske. Turbatüüpidest on valdavad tarna- sfagnumi- ja pillirooturvas.

Päris-siirdesoode mättavahedes on madalsootaimed ja mätastel rabataimed. Palju on turbasamblaid.

Põõsastest on esindatud paakspuu ja vaevakask. Puudest kasvab mändsookask ja kohati kidur kuusk. Taimestik on rabas liigivaene ja üheaastaseid taimi siin ei kasva, sest ladestunud turbatüsedus on nii suur, et taime juured ei küündi toitaineterikka veeni. Looduskaitse arengukava näeb ette ohustatud sooelupaikade taastamise kaitstavatel aladel, mille tulemusena tuleb aastaks taastada 10 ha madal- ja siirdesooelupaiku ning rabade servaalasid servamäred, siirdesoo- ja rabametsad, rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad kaitstavatel aladel.

Hetkel käimasolevad sootaastamisprojektid loovad soo taastumiseks sobivaid tingimusi umbes 20 hektaril. Eesmärk on taastada kaitsealustes rikutud soodes võimalikult looduslähedane seisund, mitte täiesti uute soode juurde tekitamine. Kuna taastamistegevused toimuvad kaitstavatel aladel, ongi seal üks paljudest kaitse-eesmärkidest sookoosluste säilimine ja taastamine.

Nii puudub tulevikus oht ja vajadus neid soid uuesti kuivendada. Vt ka Kaitstavate soode tegevuskavakinnitatud Keskkonnaministeeriumis Mis minu jaoks sellest paremaks muutub, kui mõni soo ära taastatakse?

Kui elada Saaremaal ja nt Virumaal parandatakse ära riigimaantee, siis esmapilgul tundub ju ka, et mis minu jaoks sellest paremaks muutub. Samas kui on vaja Virumaale sõita, on ju hea, kui tee on aukudeta? Mis puudutab aga soid, siis on näiteks tuntav see, et tekib rohkem võimalusi soos käia matkamas ja marjul, suureneb võimalus kohata soole omaste liikide esindajaid. Samuti on kliima soojenemisest tingitud mõjud väiksemad; kevadised suurveed või tulvad ei kahjusta nii tugevalt inimeste eluolu; väheneb taastatud sooalade suurendab soo lähedal olevate metsade tuleohtlikkus vt Soode tähtsus.

• Ohutu liikme suurendamise meetod
• Meeste liikme suuruse foto
• Mis suur suurus munn
• Peeli suuruse keskmine
• Miks soid taastada?
• Eesti sood – Vikipeedia

On ka ilmne, et pärast ÜRO kliimakonventsiooni jõustumist hakatakse süsinikuemissiooni hulka arvestama ka kuivendatud turbaaladelt eralduvat süsinikku — see aga säästab maksumaksja raha, sest taastatud, uuesti toimivad sood maksu alla ei lähe. Miks me peame kohe taastamistööd teostama — kas seda ei saaks edasi lükata?

Kui sood on veega küllastunud, ei mahu neisse enam sademevett, vaid see voolab vooluvee- kogudesse, suurendades vooluhulka ja tõstes veetaset. Kuival ajal on aga vastupidi — märg- aladelt aurustub vett rohkem kui teist tüüpi maastikelt, sh metsadest, rohumaadelt, suurendab soo nidest või põldudelt.

Sood on põhja- ja pinnavett ühendavad alad Madalsoodel põhjaveetoitelistel soodel on side põhjaveega tugevam kui valdavalt sade- metest toituvatel rabadel. Kui sood on veega küllastunud, jõuab osa vett ka põhjavette.

Probleem on praegu eriti terav Virumaal põlevkivimaardlate piirkonnas. Neist pooled on mitmesuguste kaitsealade koosseisus, riiklikku staatust ”veesäilitusala” kahjuks ei ole. Eriti oluline on hoida soid suure tehiskoormusega piirkondades, nagu Tallinna lähiümbrus, endiste sõjaväeobjektide ja kaevanduste mõjualadel.

Samas on vaja teha alati hüdrogeoökoloogiline ekspertiis enne tootmisalade hõlvamist või laiendamist. Soid kui olulisi veesäilitusalasid ja ka loodusmälestisi on alates Loodusmälestised seonduvad jääjärveliste nõgude soostumisega, Läänemere arenguga, Peipsi ja Võrtsjärve arengulooga, allikaliste ja karstialadega [10].

Soode taastamine

Eesti ürglooduse raamatusse on seni kantud sood, kuid nimekiri täieneb pidevalt. Soid on Eestis kaitstud juba pikka aega. Esimesena loodi Ratva sookaitseala juba Eesti ürglooduse raamatu soode loetelu võimaldab soid veelgi paremini hinnata ja kaitsta.

5 Outstanding 🏡 PREFAB HOMES to surprise you ▶ 9 !

Andresmaa, Eda Sood kaitsealadena. Heinsalu, Ülo Karstiga seotud loodusmälestiste kaitsest Lahkme-Eestis.

Eesti sood

Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn: 46– Heinsalu, Ülo jt. Kas lõhe raba all? Eesti kuivendatud soodest ja turba kaevandamise järgselt maha jäetud jääksoodest eralduva CO2 kogus jääb alla vaid põlevkivienergeetikast eralduvale ning ületab transpordivahenditest pärineva saaste hinnanguliselt 7­-8 korda. Seevastu troopilistel aladel soojenemine taimede kasvuperioodi ei pikenda, kuid intensiivistab turba lagunemist, vabastades aja jooksul süsinikku üha sügavamatest turbakihtidest.

Navigeerimismenüü

Erinevate kliimatsenaariumite alusel tehtud prognoosid näitasid, et globaalselt soode süsiniku sidumise võime suureneb mõningal määral ja sood suurendab soo süsiniku sidujateks vähemalt aastani, kuid seda ikka nii, et kõrgematel laiuskraadidel asuvates soodes, kus on ka soode kogupindala suurem, süsiniku sidumine soojenemisel suureneb, troopilistel laiustel mõnevõrra väheneb.

Sajandite jooksul on Eestis kuivendatud ligemale 1,2 milj ha sooalasid, püüdes võita juurde metsa- ja põllumaad. Õnneks jagus meie sooteadlastel ja riigimeestel nii suurendab soo tarkust, et tuliste arutelude järel võeti Praegu on Eestis kaitse all enamik suuremaid looduslähedases seisus säilinud soid, kokku umbes ha.

Tänapäeval mõistame märgalade tähtsust hoopis laiemalt kui vaid linnualadena. Erinevate ökosüsteemide tähtsust püütakse hinnata, arvestades nende nn ökosüsteemide teenuseid ja väärtust. Teadusajakirjas Nature Pindalaühiku kohta on kõige väärtuslikumad just märgalad umbes 14 USD ha kohta aastassamas kui näiteks troopilised ja eriti parasvöötme metsad jäävad neile kaugelt alla.