Mille suurus suurim juhtub

Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseadust RT I , 80, ; , 5, 32; 10, 58; 19, ; 26, ; 29, ja ; 39, ; 49, ; 54, ja ; 55, ; 57, ja ; 59, ; 60, õiend; 78, ; 84, ; 92, ja ; 95, ja ; , 2, 2; 3, 4; 16, 69 ja 72; 27, ; 31, ; 34, ja ; 36, täiendatakse §-ga järgmises sõnastuses: « § Kindlustusseaduse muutmine Kindlustusseaduses RT , 48, ; RT I , 26—28, ; , 23, ; 40, ; , 61, ; , 10, ; 27, ; , 53, tehakse järgmised muudatused: 1 paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « §

Logaritmiline skaala Kui soovime mingeid andmeid graafiliselt kujutada, ei olegi arvtelgedel tavalise skaala kasutamine alati parim valik. Tavalise ehk lineaarse skaala all peame siis silmas seda, et ühikud vertikaalteljel muutuvad ühtlaselt, nagu näiteks eelmises peatükis transistorite arvu tutvustaval graafikul: Kuigi kõik nägi väga kena välja, on suurem osa protsessoritest tegelikult üsna eristamatult nulljoone külje all.

Toitumine[ muuda muuda lähteteksti ] Metssiga on omnivoor ehk kõigesööja, kuid enamasti sööb ta taimset toitu. Tänu äärmiselt heale haistmismeelele leiab metssiga suure osa oma toidust maad sonkides, toiduks on taimede juured, risoomid ja mugulad.

Määrava osa toidulauast moodustavad talvel ja sügisel mille suurus suurim juhtub. Loomsest toidust sööb ta meelsasti vihmausse, vastseid, tõuke, putukaid, roomajaid ja kahepaikseid, pisiimetajaid, loomaraipeid ning ka linnumune. Nälja korral võib esineda ka kannibalismi.

Kui raketid süüdati, kiirendas see teda viie sekundi jooksul kiiruseni miili ehk kilomeetrit tunnis.

Sigimine[ muuda muuda lähteteksti ] Jooksuaeg algab novembris ja lõppeb jaanuaris. Sel perioodil liituvad ka kuldid karjaga. Sigimisperioodil võitlevad kuldid emaste pärast üsnagi veriselt ja vägivaldselt.

Kuldid kasvatavad vigastuste tõsisuse vähendamiseks endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb konkureeriva kuldi kihvade eest. Tugevaim kult omandab õiguse viljastada kogu karja emised.

Tiinus kestab 4,5—5 kuud ning põrsad sünnivad aprillis ja mais. Poegimiseks meisterdavad emised pesad, kasutades kulu, sammalt, oksi. Pesa ehitatakse tavaliselt mõnda tihnikusse või kuusealusesse.

Lepingu tingimused tulenevad käesolevast seadusest. Samuti võib liikluskahju kannatanu pöörduda kindlustusandja vastu kindlustuse vahekohtusse.

Emised toovad ilmale pesakondi suuruses 1—12 keskmiselt 5—6 põrsast. Emisel on esimesed nisad piimarikkamad kui tagumised, mis tekitab põrsaste vahel konkurentsi.

Põrsad toituvad esimesel paaril nädalal ainult emapiimast. Pärast seda hüljatakse pesa ning hakatakse tarvitama lisaks emapiimale ka muud toitu.

• Kui palju toesti suureneb peenise
• Tekstivälja suuruse muutmine Mis juhtub väljasuuruse muutmisel?

Täielik üleminek muule toidule toimub umbes neljandal elukuul.