Suuruse hobune liige, Hobune – Vikipeedia
Sammuliikidest eristatakse keskmist, koondatud, pikendatud ja vaba sammu. Ei tohi kasutada värve ega muid hobustele mürgiseid aineid. Talli sisekõrgus peab olema vähemalt hobuse turjakõrgus korrutatud 1,5, kuid mitte vähem kui 2,2 meetrit.
Galopp Allüür on hobuse liikumisviis.
Navigeerimismenüü
Allüürid jaotatakse loomulikeks ja kunstlikeks. Põhiallüürid on sammtraav ja galopp. Tõust sõltudes võib esineda ka muid allüüre, näiteks küliskäikpass ja tõld. Allüürist sõltuvad hobuse kiirus, veojõud ja vastupidavus.
Tori talli valgustkartev saladus: zoofiil käis aastaid öösiti hobustel „külas“
Allüüri puhtus oleneb hobuse närvitalitlusest, treenitusest ja eksterjöörist. Liikumisviisi hindamisel vaadatakse sammu pikkust ja sagedust. Samm peab olema selgelt neljataktiline. Sammu pikkust mõõdetakse ühe eesjala teineteisele järgneva kabjajälje vahega, sammu sagedust aga sammude arvuga minutis. Kui edasi liigutakse ühel küljel asetsevate jalgadega, on tegu küliskäiguga.
Sammuliikidest eristatakse keskmist, koondatud, pikendatud ja vaba sammu. Traav on õhufaasiga eraldatud kahetaktiline allüür. Suuruse hobune liige liigub diagonaalne jalapaar koos ette ning asetub ka koos maha.
Traavi kvaliteeti hinnatakse üldmulje põhjal, jälgitakse sammude korrapära ja elastsust. Traavi liigid on järgmised: töötraav, koondtraav, keskmine traav ja pikendatud traav. Suuruse hobune liige hinnatakse samuti pikkust Suuruse hobune liige elavust.
Hobuste pidamine Andres Tuvi Hobuste pidamisele kehtestatud loomakaitsenõuded. Eesmärgiks on pidada hobuseid nii, et ei tekitaks neile asjatult valu, rahulolematust ja stressi.
Mida pikem on galopp, seda parem. Galopp ei tohi olla põrutav ega hiiliv. Neljataktiline galopp on viga, seda sõidetakse enamasti vaid maastikul, mujal sõidetakse kolmetaktilist kentrit.
Galopi liigid on järgmised: töögalopp, koondgalopp, keskmine galopp ja pikendatud galopp. Mõjutamine[ muuda muuda lähteteksti ] Hobuse anatoomia Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega.
Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega.
- Словом однажды ночью, - продолжал Макс, - у этого фермера со Свистушкой вышел крупный междусобойчик - то есть драчка, если по-вашему, ребята, - и она отправилась в кровать рано и в ярости.
- Tori talli valgustkartev saladus: zoofiil käis aastaid öösiti hobustel „külas“ - Eesti Ekspress
- Что же будет с нами .
Hobuste värvus[ muuda muuda lähteteksti ] Hobuste tõuaretuse ja ratsaspordiga tegelevate ringkondade kaudu on aja jooksul välja kujunenud kindel sõnavara hobuste välistunnuste ja värvuste kirjeldamiseks.
Need kantakse ka hobuste passidesse.
Mõnikord on nahal valgeid märgiseid. Must hobune on paljude teiste värvuste kirjeldamise alus; raudjas — raudjad hobused on väga erineva väljanägemisega oranžikast kuni tumepruunini.
Neil ei ole tumedat pigmenti, mis esineb mustadel hobustel. Karvastik on nii-öelda punakas, punakaläikeline.
Hobuste pidamine (Andres Tuvi)
Jõhvid on kehaga ühte värvi või kehast veidi heledamad, isegi linakarva kreemikadkuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad. Ehkki geneetiliselt on kõik raudjad ühesugused, saab neile värvitooni järgi anda eri nimetusi. Eestis on raudjate nimetused järgmised: raudjas, heleraudjas, tumeraudjas.
BIG PLANTED TANK MAINTENANCE SESSION AT OUR GALLERY
Raudjas hobune on paljude teiste värvuste alus; kõrb — värvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk ja jalad on mustad. Rahvapäraseid nimetusi on mitu, näiteks erkpunast võib kutsuda verevaks kõrviks.
Eestis on kõrbide nimetused järgmised: kõrb, tumekõrb, mustjaskõrb.
Kõrvi hobuse tekkimisel on aluseks must hobune, kelle tumedat pigmenti on nn rikutud. Kõrb hobune on paljude teiste värvuste alus; hall — hallinemise käigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul pigmendi. Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad kehal läbisegi.