Suurenda valgu liige, Kas taimsetes valguallikates puuduvad osad asendamatud aminohapped?
Kui ei toonita, millega on tegu, siis esimese hooga ei märka, et kastmes polegi liha. Seejuures ei ole probleemiks hindamismetoodika iseenesest, vaid tulemuste kitsas ja ekslik tõlgendamine. Järgmine pidu korraldati konstitutsiooni päeval 5. Loomade kasvatamine inimkonna toitmiseks sel moel ja ulatuses nagu praegu ei ole jätkusuutlik. Ometi räägiti kuuri ehitamisest ja selle vajadusest mitu aastat.
Lisaks pakub valgu- ja asendamatute aminohapete vajaduse katmine mitteloomsete allikatega mitmeid olulisi eeliseid tervisele ning on keskkonna- ja loomasõbralikum. Samas on valgud ja asendamatud aminohapped üks enim eelarvamusi ja müüte kätkev toitumise valdkond.
Käesolevas artiklis on mitmeid neid müüte puust-ja-punaseks meetodil lahatud. Mis on asendamatud aminohapped?
Idee iseenesest ei ole uus, aga tehas küll. Tootmisvalmis on saanud ettevõte, mille põhituumiku moodustavad keemia- ja tehnoloogiainsenerid, kes alustasid taimsete valkude kiireks ja energiasaäästlikuks tootmiseks võimaluste otsimist juba 20 aastat tagasi. Aktsiaseltsi nõukogu esimees Toivo Träss rääkis, et tootma hakatakse inimtoitu.
Valgud täidavad organismis eluolulisi rolle. Samas inimestel puudub bioloogiline vajadus saada toidust loomseid või taimseid valke. Keha lammutab toidust saadavad valgud aminohapeteks, millest sünteesib just talle vajalikud valgud.
Põhiaminohappeid on 20 ning need jagatakse asendatavateks, mida keha suudab ise toota, ja asendamatuteks, mida tuleb tingimata saada toidust, sest keha neid ise ei sünteesi.
Terve täiskasvanud inimese jaoks loetakse asendamatuks üheksa aminohapet: leutsiin Leuisoleutsiin Ilevaliin Vallüsiin Lystreoniin Thrtrüptofaan Trpmetioniin Metfenüülalaniin Phe ja histidiin His. Kas taimsetes valguallikates puuduvad osad asendamatud aminohapped? Väga levinud on arvamus, et paljudes taimsetes toiduainetes puudub üks või mitu asendamatut aminohapet.
Selline arusaam ignoreerib lihtsat fakti biokeemiast: taimed ja mikroorganismid sünteesivad oma elutegevuse jaoks kõiki 20 põhiaminohapet, loomad sh inimesed aga on võimelised sünteesima vaid umbes pooli 12.
Seega: kõik taimsed toiduained sisaldavad kõiki inimese jaoks asendamatuid aminohappeid ja kõik loomsetes saadustes leiduvad asendamatud aminohapped on algselt pärit taimedest või mikroorganismidest, sest loomad ei ole neid võimelised ise sünteesima. Alltoodud tabelites on andmed levinumate taimsete toiduainete asendamatute aminohapete sisalduse kohta. Tabelite aluseks on USDA toidu koostise andmebaas 3. Kas taimetoidus on asendamatuid aminohappeid piisavalt?
Ülaltoodud toidu koostise tabelite parempoolsematest veergudest on näha, et kõik kaunviljad tagavad iseseisvalt valkude ja kõigi asendamatute aminohapete piisava saamise.
Category: Health
Nende tabelite arvutuste aluseks olev grupp naised vanuses on üle aastaste järel suurima Suurenda valgu liige ja aminohapete vajadusega grupp tarbitud kcal kohta. Seega teistes gruppides oleks tarbimine võrreldes vajadustega veelgi suurem. Nagu tabeleist näha, tagaksid lisaks kaunviljadele iseseisvalt kõigi aminohapete piisavuse ka peaaegu kõik köögiviljad, enamus teravilju, peaaegu kõik seemned.
Kõige valguvaesemaks toidugrupiks on puuviljad — ükski puuvili ei tagaks iseseisvalt kõigi asendamatute aminohapete küllaldast Suurenda valgu liige. Tegelikkuses muidugi ei toituta vaid ühest toiduainest. Kuna toidusedeli moodustavad paljud erinevad toiduained, siis ei ole ka vajalik, et igaüks neist eraldivõetuna suudaks katta valkude ja kõigi asendamatute aminohapete vajaduse.
Näiteks, kuigi puuviljad on üsna valguvaesed, on neil kahtlemata koht tervislikus tasakaalustatud taimses toitumises, kuna piisav valkude saamine saab kaetud valgurikkamate toidugruppidega.
Asendamatud aminohapped
Lisaks on puuviljad mitmete teiste oluliste toitainete allikad. Seejuures sisaldavad menüüd lisaks valgurikastele toidugruppidele ka mõõdukas koguses toiduaineid, mis ei panusta üldse valkude ja aminohapete Suurenda valgu liige nt taimeõlid või mis on pigem valguvaesed puuviljad. Sellele vaatamata on näha, et kõigi menüüde puhul on hõlpsasti tagatud valkude ja kõigi asendamatute aminohapete küllaldane saamine. Kas veganitel on keeruline saada piisavalt kõiki asendamatuid aminohappeid?
Taimse toitumisega mitte kursis olevate inimestel võib tunduda, et veganitel on asendamatute aminohapete piisav saamine väga keeruline või isegi ületamatu ülesanne. Sellise suhtumise aluseks on levinud müüdid ja taimsete valguallikate väärtuse põhjendamatu alahindamine.
Teise äärmusena levitatakse vahel ka väidet, et veganitel on peaaegu võimatu saada ebapiisavalt valke ja asendamatuid aminohappeid, kui tarbida piisavalt toidukaloreid. Nagu alljärgnevalt näha, ei ole ka selline arusaam tõene. Asendamatute aminohapete küllaldane saamine sõltub sellest, millised toiduained domineerivad menüüs. Taimse toitumise põhitõdesid järgival veganil on lihtne saada piisavalt Suurenda valgu liige valke kui kõiki asendamatuid aminohappeid. Kui aga toitumine on tasakaalustamata, toiduenergia tarbimine ei vasta vajadustele või toidusedelis domineerivad valguvaesed toiduained, võib teatud asendamatute aminohapete ennekõike lüsiinaga ka mitmete teiste oluliste toitainete saamine jääda ebapiisavaks.
Alljärgnevalt on võrreldud kahte veganmenüüd, millest üks tagab vaevata vajaduste kohase valkude ja asendamatute aminohapete saamise, teine aga tõenäoliselt mitte: Veganitel, kes teadlikult tarbivad kehavajadustest vähem kaloreid näiteks kaalulangetamise eesmärgil, on oluline tagada, et menüüsse kuuluks ka valgurikkaid toiduaineid ning erilist tähelepanu väärib piisav lüsiini saamine.
Parimad lüsiiniallikad on kaunviljad ja sojatooted. Nimetatud teraviljatoodetel ja pähklitel-seemnetel on oluline roll lüsiinivajaduse katmisel ka nende veganite menüüs, kes mingil põhjusel väldivad kaunviljatoodete tarbimist. Kas lastel ja noorukitel on Suurenda valgu liige ja asendamatute aminohapete saamine keerulisem?
Laste ja noorukite valkude ja asendamatute aminohapete tarbimissoovitus kehamassi kg kohta on suurem kui täiskasvanutel. Samas aga lapsed kaaluvad vähem ja nende suhteline energiavajadus kehamassi Suurenda valgu liige kohta on täiskasvanutest suurem.
Sellest lähtuvalt on neil kokkuvõttes täiskasvanutest lihtsam tagada piisavat valkude ja kõigi asendamatute aminohapete saamist, kuna iga tarbitud kcal kohta vajavad nad vähem nii valke kui asendamatuid aminohappeid.
Seda illustreerib järgnev tabel: Nagu tabelist näha, on vaid üle aastastel suhteline valkude ja asendamatute aminohapete vajadus suurem kui füüsiliselt sama aktiivsel referentsgrupil. Selle põhjuseks on ainevahetuse kiiruse vähenemisest tingitud väiksem toiduenergia vajadus. Samal ajal aga jääb valkude vajadus Suurenda valgu liige, mistõttu peab toit vanemas eas olema suhteliselt valgurikkam. Selles ulatuses lisatarbimine on vegantoitumise raames lihtsasti lahendatav ülesanne, kui teadlikult lisada menüüsse valgurikkamaid taimseid toiduaineid.
Seega mõistlikke toitumisvalikuid tehes on veganitel kogu elukaare jooksul lihtne tagada valkude ja aminohapete küllaldane saamine. Valkude kvaliteedi hindamine Mitmete valkudega seotud müütide ja eksitava keelekasutuse tekkelugu muutub selgemaks, kui mõista viisi, kuidas valkude kvaliteeti hinnatakse. Seejuures ei ole Peenise video suurusega hindamismetoodika iseenesest, vaid tulemuste kitsas ja ekslik tõlgendamine.
Valkude kvaliteedi hindamiseks on aja jooksul kasutatud mitmeid meetodeid. Alates Mõlemad meetodid võtavad arvesse toiduvalkude seeduvust ja aminohappelist koostist, mida võrreldakse võrdlusvalgu aminohappelise koostisega.
Peamised erinevused: DIAAS käsitleb aminohappeid eraldi toitainetena ja toiduaine iga asendamatu aminohappe jaoks leitakse eraldi seeduvusmäär. Võrdlusvalguks DIAAS-mudelis on imikutel rinnapiima aminohappeline muster, 0,5—3-aastastel pooleaastase ja kõigil üle 3-aastastel 3—aastaste laste teoreetilise aminohapete vajaduse põhjal arvutatud muster.
Võrdlusvalgu aminohappeline muster on seatud selliselt, et kui tarbida valke vajadustele vastaval tasemel, on tagatud ka kõigi aminohapete piisav saamine. DIAAS-i arvutamiseks leitakse esmalt seeduvate aminohapete kogus, milleks korrutatakse toiduvalgu iga asendamatu aminohappe sisaldus milligrammides ühe grammi valgu kohta vastava aminohappe seeduvusmääraga iileumis.
Saadud korrutis jagatakse referentsvalgu vastava aminohappe sisaldusega ühes grammis referentsvalgus.
Väikseim suhe määrab kogu toiduvalgu skoori. DIAAS-i praktiline rakendamine on esialgu raskendatud, kuna põhjalikumad andmebaasid erinevate toiduainete aminohapete seeduvuse kohta iileumis on alles koostamisel. Andmete piiratus on tinginud ka toiduainete valiku ülalolevates tabelites.
Taimsed valgud sisaldavad reeglina võrreldes võrdlusvalguga suhteliselt vähem mõnda asendamatut aminohapet, samas aga suhteliselt rohkem mõnda teist. Võttes arvesse ka seeduvust, jääb limiteeriva aminohappe skoor üldiselt alla ühe. Riiklikes ja erialaorganisatsioonide valkude tarbimissoovitustes on valkude vajaduse määramisel lähtutud valkudest, mille PDCAAS väärtus on 1.
Kui taimsetel toiduainetel eraldivõetuna jääb reeglina kvaliteediskoor alla ühe ning Suurenda valgu liige veganite kogu toidusedeli skoor on väiksem ühest, siis mida see tähendab veganite jaoks? Kas taimse toidusedeli valkude kvaliteet on piisavalt hea? Valkude kvaliteet ja vegantoitumine Järgnevalt on esitatud kuus põhjust, miks valkude kvaliteedi hindamismeetodid võivad luua eksliku pildi taimsete toiduainete võimest tagada piisav valkude ja vajalike aminohapete saamine ning miks üksnes kvaliteediskoorist lähtumine võib viia mitmes mõttes kehvade toitumisvalikute ja toidusoovituseni.
Nagu eelnevalt mainitud, ei ole inimestel otsest vajadust valkude Suurenda valgu liige, küll aga on meil vaja saada toidust piisavalt vajalikke aminohappeid. Seega primaarne on piisavas koguses aminohapete saamine, aga kuna vajadust väljendatakse üldiselt valguvajadusena kehakaalu kg kohta, on oluline, et sel tasemel valke tarbides oleks tagatud ka kogu vajaliku aminohapete komplekti saamine.
Tegelikkuses Suurenda valgu liige tarbivad vähemasti arenenud riikide veganid tavaliselt valke koguses, mis on omajagu suurem turvalisest tarbimistasemest.
Suurenda liige valgu
Nagu näha, oleks asendamatute aminohapete Suurenda valgu liige tagatud ka juhul, kui toidusedeli kvaliteediskoorid oleksid ühest märkimisväärselt väiksemad. Mitmed vegantoitumise eksperdid siiski soovitavad veganitele Suurenda valgu liige valkude tarbimist, kompenseerimaks taimsete valkude mõnevõrra kehvemat Suurenda valgu liige.
Selline Rullid Kuidas suurendada Dick tarbimise tase on veganitel hõlpsasti saavutatav. Samas on teatud olukordades valkude kvaliteedil olulisem roll.
Paljude rahvaste peamiseks toidukalorite Suurenda valgu liige on teraviljad, andes osades riikides kuni ¾ toiduenergiast 8. Kui seejuures on peamiseks teraviljatooteks valge riis, mais või hirss ja lisaks sisaldab menüü ka suhteliselt palju toiduaineid, mis ei panusta valkude saamisse, nagu toidurasvad ja lisatavad suhkrud, on lihtne näha, et kõigi aminohapete ennekõike lüsiin saamine ei pruugi olla piisav. Lisaks on paljude vaesemate riikide elanikel probleeme ka küllaldase toiduenergia saamisega.
Painkülas hakkab tööle taimse valgu tehas
Nälgimisega võib kaasas käia ühekülgne toitumine ja toidusedeli põhiosa võivad moodustavad suhteliselt valguvaesed toiduained. Kui valkude tarbimine on madal ning ka toiduenergia saamine ei pruugi olla piisav, on valkude kvaliteet tähtis.
SCP-093 Red Sea Object - object class euclid - portal / extradimensional scp
Kõrgema kvaliteediskooriga valgud toetavad neil juhtudel väiksema skooriga valkudest paremini keha normaalset toimimist. Praktiliseks jätkusuutlikuks lahenduseks sellistes kitsastes oludes on lisada menüüsse kaunvilju, mis on odavad ja keskkonnasõbralikud valgurikkad toiduained ning ka olulised lüsiiniallikad. See on ka põhjus, miks paljude rahvaste köögis on kaunviljatoitudel nii oluline roll. Lisaks on valkude piisavuse tagamiseks oluline ka näljahäda likvideerimine, kuna valgupuudus on peaaegu alati seotud toiduenergia ebapiisavuse ehk nälgimisega 9.
Sellest lähtuvalt võiks võid pidada täisväärtuslikuks valguallikaks. Bioloogilisest vaatepunktist lähtuvalt on oluline kõigi asendamatute aminohapete piisav saamine, mitte sarnasus teoreetilise võrdlusvalguga ega DIAASi väärtused üle teatud piiri. Kuigi kvaliteediskoor omab praktilist väärtust teatud tingimustel, näitavad ülaltoodud kaks näidet selgelt, et oluline on ka aminohapete kogustega arvestamine. Taimsed valguallikad täiendavad üksteist aminohappeliselt Lisaks sellele, et veganid tarbivad reeglina turvalisest valguvajadusest rohkem valke, erinevad taimsed valguallikad ka täiendavad üksteist aminohappeliselt ja toidusedeli Suurenda valgu liige kvaliteet on kõrgem selle osade kvaliteedinäitajatest.
Kuna inimene kuulub loomariiki, on arusaadav, miks loomsed valguallikad on aminohappeliselt koostiselt suhteliselt sarnased inimkeha valkudele. Mitteloomsetes valkudes on aga tavaliselt võrreldes kehavalkudega rohkem varieeruvust. Näiteks teraviljavalkudes ja pähklites-seemnetes on tavaliselt võrreldes referentsvalguga limiteerivaks aminohappeks lüsiin, kaunviljades metioniin ning köögiviljades metioniin, leutsiin või lüsiin. Samas teraviljades, pähklites ja seemnetes on suhteliselt rohkem metioniini ja kaunviljades lüsiini.
- Kas tasub liiget vaart liige
- Vooremaa Painkülas hakkab tööle taimse valgu tehas
- Seadmed, et suurendada liikme kodus
- Kaugemale otsustest, Velisele pritsikuur ehitada, pole jõutud.
Valguallikate kombineerimise idee kohaselt tera- ja kaunviljade, aga ka näiteks pähklite-seemnete ja kaunviljade valgud täiendavad üksteist ning tulemuseks on kõrgema kvaliteediga valk.
Seega üksteist täiendavad taimsed valguallikad võivad anda loomsete valkudega samaväärse kvaliteediga valgu, mida on kinnitatud ka USA riiklikes valkude soovitustes. Sellest lähtuvalt ei pidanud USA Teaduste Akadeemia Meditsiiniinstituut põhjendatuks seada komplementaarseid taimseid valguallikaid tarbivatele taimetoitlastele segatoitlastest erinevat valkude tarbimissoovitust. Kui aastakümneid tagasi peeti komplementaarsete taimsete valguallikate koos söömist Suurenda valgu liige samal toidukorral, siis praeguste teadmiste kohaselt piisab, kui päeva jooksul tarbida valguallikaid erinevatest taimsetest toidugruppidest.
Loomsed tooted sisaldavad lisaks valkudele mitmeid teisi toidukomponente nt küllastunud rasvad, heemne raud, kolesteroolmis on seotud haiguste riski kasvuga. Ka on suurimad erinevate toitumisviiside tervisemõjusid vaatlevad uuringud näidanud trendi, et mida väiksem loomsete saaduste ja seega ka loomsete valkude osakaal, seda väiksem mitmete oluliste haiguste ja haiguste riskitegurite Suurenda valgu liige Loomade kasvatamine toiduks on peaaegu kõigi inimkonna tulevikku ähvardavate peamiste keskkonnakahjude taga: metsade mahavõtmine, mulla erosioon, mageveepuudus, õhu- ja veereostus, kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse kadu, sotsiaalne ebaõiglus, kogukondade lõhkumine ning haiguste levik Loomade kasvatamine inimkonna toitmiseks sel moel ja ulatuses nagu praegu ei ole jätkusuutlik.
Kui võtta arvesse, et maailma elanikkond suureneb iga päevaga ligikaudu veerandi miljoni inimese võrra 16on selge, et samamoodi jätkates probleem aina süveneb.