Kus ja kui palju saab suurendada sugu munn

Mees hakkas rohkem kodustes asjades panustama, lastega tegelema jne, nt võttis enda peale laste õhtuse pesu, unejutu, magamasaatmise. Kui mees räägib, et püsti pissida on parem, siis tasub meest usaldada. Elu jooksul diagnoositakse see haigus vähemalt üks kord rohkem kui pooltel meestel. Alati arsti soovitus või sisendi valimise oma peenise kirurg;. Samad tunnused võivad olla ka põletike puhul, mis on meestel harvemad kui naisetel. Teised, harvaesinevad, pole suguteedega ühenduses ja sisaldavad ainult vedelikku.

Inimese sünnihetkel antakse talle midagi, millest on suhteliselt raske aga mitte võimatu lahti saada: dihhotoomne sootunnus naine või mees, üks välistab teise. Igaks juhuks kantakse sootunnus kohe rahvastikuregistrisse sisse.

Ning see määrab suuresti kogu tema järgneva elusaatuse. Inimese kus ja kui palju saab suurendada sugu munn võib tema õiguseid piirata või suurendada ja võimalusi kahandada või avardada. Kas tohid valimas käia? Kas tohid koolis käia? Kas sinu hääl loeb? Kas saad vabalt ametit valida? Vastus sõltub sellest, mis soost sa oled, kus elad, millal elad.

Inimesi jagatakse soo järgi gruppidesse väga erinevates kohtades — koolis käsitöötunnisspordis meeste joogavetsudes kui sotsiaalministeerium läks üle unisex-tualettidele, ületas see Eestis uudiskünnise.

Sugu küsitakse küsitlusankeetides või siis, kui broneerid lennu- või laevapileteid. Kuna sugu on nii keskne osa inimese elust ja olust, võiks arvata, et seda arutatakse ühiskonnas palju — mis on sugu? Nii see ei ole, ja seepärast tuleb Feministeerium appi. Kuidas üldse määratleda inimese sugu? Võime teda väliselt vaadelda, võime kontrollida tema isikuttõendavat dokumenti, võime otse küsida.

Sünnitusmajas on tavaliselt tegemist vaatlusega.

Seksism ja homofoobia ei ole teadus

Üks viis inimese sugu selgitada on see jaotada osadeks: bioloogiline sugu sooline identiteet sooline eneseväljendus Sageli langevad need osad kokku. Aga ja nüüd hakkab see huvitav osa — see ei ole alati nii. Bioloogiline sugu määratakse lähtuvalt inimese sugukromosoomidest ja suguhormoonitasemetest, tema sisemistest ja välimistest suguorganitest ning muudest anatoomilistest eripäradest. Tavaliselt jaotatakse inimesed kahte lahtrisse — bioloogilised mehed ja naised.

Meestel on sugukromosoomid XY ja naistel XX. Meestel on kõrgem testosteroonitase, naistel östrogeeni. Meestel on peenis ja tugevam karvakasv Mida teeb liikmega selle suurenemise eest, naistel rinnad, tupp, vähem karvakasvu jne. See on aga mitmes mõttes lihtsustatud käsitlus.

Sagedamini esinevad meestehaigused

Esiteks on raske bioloogiat ja sotsiaalset ning kultuurilist konteksti rangelt eristada ning, see, mida me arvame teadvat bioloogia kohta, suurendada elementi rahvameetodite jargi meie parimad hetketeadmised mis omakorda mõjutatud kultuurilistest normidest.

Teiseks ei ole kromosoomide, hormoonide, anatoomia ja muud piirid alati selged. Sugukromosoomid XX ja XY ei anna garantiid naise või mehe keha saamiseks. Leidub inimesi, kellel on XX kromosoomid ja kes on mehed ning neid, kellel on XY kromosoomid ja kes on naised. Mõned kombinatsioonid tähendavad nähtavat erinevust, teised mitte. Osal inimestel puuduvad töötavad retseptorid suguhormoonide tuvastamiseks ja keha ei saa aru, et hormoon olemas on.

Ükskõik millise sooga tegemist on, leidub kehas östrogeeni ja testosterooni, nende kus ja kui palju saab suurendada sugu munn kõigub ühe inimese elu jooksul ning erineb inimeste vahel. Anatoomilised eripärad, nagu rindade suurus, suguelundite välimus, karvakasv jne.

Nagu liige suurenemine lapseeas

Bioloogilist sugu on võimalik ka korrigeerida, nt. DSD Disorder of Sex Development ehk intersoolisus varasemalt ka interseksuaalsuson koondnimetus sellise keha kohta, kus sugukromosoomid, hormoonitasemed või muud füüsilised asjaolud on atüüpilised, ehk ei sobi bioloogilise naise või mehe normidega.

Igas suuremas koolis on seega selliseid lapsi. DSD ei tähenda, et inimene ise ei suuda määratleda enda sugu, samuti ei pruugi see olla väliselt näha. Umbes ühel juhul kohta on tegemist sellise juhtumiga, kus väliselt on raske sugu määratleda. Intersooliste laste puhul on arenenud riikides üsna levinud olnud praktika, et neid üritatakse nii öelda normide sisse sobitada, sageli väga varakult kirurgiliselt sekkudes.

Juriidiline sugu määratakse vastsündinud lapse bioloogilisest soost lähtuvalt ning kajastub rahvastikuregistris ja isikut tõendaval dokumendil.

Eestis on olemas kaks kategooriat — naine ja mees ning üks välistab teise.

Arst vastas:

Mõeldes eelpool kirjeldatud variatsioonidele, on dihhotoomne lähenemine siinkohas pisut problemaatiline. On riike, kus on rohkem ametlikke sugusid — näiteks Indias, Nepalis ja Tahitil on olemas kolm sugu. Austraalias võib ennast määratleda väljapool mees-naine-kategooriat tehes ametlikesse dokumentidesse märke X. Juriidilist sugu on Eestis võimalik muuta. Juriidilise soo muutmine Eestis tähendab seda, et muudetakse sootunnus rahvastikuregistris ning muutub isikukood.

See ei tähenda, et inimene peab oma eesnime muutma. Sooline identiteet tähendab inimese enda tunnetatud sugu, ehk siis seda ei saa määrata keegi teine. Samas kujuneb see tunnetus alati mingi ühiskonna sees. Inimene võib määratleda ennast mehena, naisena, millegi vahepealsena või mõelda väljapool sookategooriaid jne. Inimesed, kes ei soovi ennast naise või mehena määratleda, võivad kasutada termineid transsooline, transgender, intergender, nongender, genderqueer jne.

Külastaja küsib:

Inimene võib ka sooidentiteeti vahetada või korraga tunnetada rohkem kui ühte. Paljud inimesed ei mõtlegi oma sooidentiteedi peale, kuna see tundub neile nii iseenesestmõistetav.

Teistele tähendab see jälle palju juurdlemist, sageli seoses sellega, kui nad tajuvad, et nende enda tunnetatud sugu ei lange kokku teiste poolt eeldatud sooidentiteediga nt transsoolisuse puhul. Mõnele inimesele on sooidentiteet väga oluline osa tema identiteedist tervikuna, teised ei omista sellele suuremat tähtsust. Oluline on see, et vabas ühiskonnas saab igaüks ise otsustada kuidas ennast määratleda.

Sooline eneseväljendus Ing. Erinevalt soolisest identiteedist on sooline eneseväljendus tugevalt kultuuriliselt ja sotsiaalselt mõjutatud.

Tavaliselt on see esimene asi, millega kokku puutume — sest reeglina me ei kontrolli kellegi passi, palu tal riided seljast ära võtta ega küsi, kuidas ta ennast määratleb.

Mis zdelat suurendada oma riista?

Kuna ühiskonnas asub soolisus tugevate normidega piiritletud väljal, on sooline eneseväljendus oluline tegur teiste inimestega suhtlemisel. Paljudel inimestel on raske suhestuda inimesega, kui nad ei tea tema sugu ning see võib tekitada lausa stressi, kui ei suudeta kus ja kui palju saab suurendada sugu munn inimest mehe või naisena selgelt määratleda.

Lapsevanemad, kes on otsustanud oma vastsündinud lapse sugu mitte avalikustada ning lisaks kasutanud neutraalset atribuutikat ehk mitte roosasid või siniseid sipukaid on kirjeldanud, kuidas osad inimesed lähevad lausa raevu.

Halvakspanu paraku ka sõim on võrreldab riigivastase kuriteoga. Kuid mida peaks tegema näiteks DSD-lapse vanem?

Kas suurus on tähtis - kogu tõde peenise kohta, mida partner peaks teadma - eestinen

Ja miks ei suuda tädi Milvi ja onu Enn elada, kui Ennu vennalapse sugu ei tea? Samamoodi võib see inimesi häirida, kui keegi ei jälgi norme, nt kui trollis istub meigiga või kleidiga mees. Pole muud soovitust kui — hinga rahulikult sisse, hinga rahulikult välja ja mõtle, et normid ja normaalsus on ajas ja kultuuris muutuvad. Samuti sõltuvad need tugevasti kontekstist magamistoas püksid jalast ära võtta ja ennast sügada on okei, vanaema juures söögilaua ääres mitte.

Igal pool ei ole meigitud ja kleidiga mees ühistranspordis tähelepanu äratav nt New Yorgis. Sada aastat tagasi mõjus hoopis pükstega naine šokeerivalt.

Nii et järgmine kord kui Tallink soovib teada, kas reisija Kristiina on mees või naine, või kui õpetaja kirjutab, et tüdrukute kehaline toimub Nõmme suusakeskuses, siis esita julgelt täpsustavaid küsimusi. Aitäh, et lubasid kasutada! Loe ka:.