Kas on voimalik suurendada liikme kirjatundja
Grand Rapids, Michigan. Qumrani käsikirjade hulgas on Js omad kõige arvukamad 18 tükki , sh kaks suurt, üksteisest pisut erinevat rulli 1QJes a 2. Reinterpreteerimisele lisaks tuleb arvestada ka tuntava tekstide ümbervormimisega. With an Introduction to Prophetic Literature. Uus, kirjanduskriitiline ajastu pääses võidule Julius Wellhauseni ja prohvetiuurimises eriti Bernhard Duhmiga.
Teine väga mõjukas paradigma muutus on mõnekümne aasta jooksul pea peale pööranud Iisraeli ajaloo uurimise, sest arheoloogilised leiud ei kinnita alati VT pakutavat ajaloonägemust.
Vana Testamendi prohvetlusest kaasaegse uurimise taustal
Kolmas tasapisi toimunud, ent põhimõtteline muutus puudutab VT tekstide tausta, mille puhul üha rohkem selgub nende tihe side piiblivälise kirjandusega. Viimases arengus on võtmerolli mänginud vana Lähis-Ida kirjanduse üha parem ligipääsetavus tekstiväljaannete kaudu ning intensiivsem huvi nende vastu. Üheks VT kirjanduse osaks, mis loomulikult sellistest muutustest pole puutumata jäänud, on prohvetikirjandus.
Mõningaid mõtteid nende muutuste kohta, eriti Jesaja raamatu ja Js 6 näitel, ning sellest tulenevaid hermeneutilisi järeldusi pakub järgnev mõtiskelu.
Vana Testamendi prohvetlusest kaasaegse uurimise taustal | K&T
Lühidalt uurimise ajaloost Esmalt üks põhitõde: nagu ülejäänudki VT kirjandus, on prohvetikirjandus saanud alguse konkreetsetest isikutest, mõtetest ja üksikutest ütlemistest, ent selle kasvamise lugu on erakordselt pikk, massiivne ja keeruline. Tuues näiteks Jesaja raamatu, siis teame, et see jaguneb formaalselt, aga ka sisuliselt pooleks ainuüksi juba selle järgi, et peatükkides 1—39 nimetatakse Jesajat nimepidi, peatükkides 40—66 aga mitte.
Ent lisaks teame nüüdseks hästi, et Esimene Jesaja raamat on üks pikima ja samas esinduslikuma tekkelooga teoseid VT-s. Selles on nii prohvet Jesaja kuulutust, selle kõikvõimalikke edasiarendusi ja eksegeese, õnnetuse- ja õnnekuulutusi, palju eksiilijärgset refleksiooni kui ka eshatoloogiat ja õige hiliseid apokalüptilisi tekste.
Seega sirutub raamatu tekkelugu vähemalt üle viie sajandi, ilmselt Selle tunnistuseks on Js silmapaistev tähtsus juba väga varases juutluses, eriti aga Teise templi ning Jeesuse ajal. Qumrani käsikirjade hulgas on Js omad kõige arvukamad 18 tükkish kaks suurt, üksteisest pisut erinevat rulli 1QJes a 2.
Prohvetikirjanduse moodsas uurimises võib esmalt esile tõsta Nende tänuväärt tekstikriitiline töö mõjutab VT uurimist tänini. Uus, kirjanduskriitiline ajastu pääses võidule Julius Wellhauseni ja prohvetiuurimises eriti Bernhard Duhmiga.
Alates Selle uurimislaine tähtsamate uurijate hulka kuulub näiteks meiegi ajakirjas kirjutanud Otto Kaiser. Kirjandus- ja redaktsioonilugu tasakaalustas suuresti kaanonilooline Uksi, et suurendada peenise, mis kerkis esile eelkõige inglise Suurenda liige 7cm on voimalik suurendada liikme kirjatundja Sellele Kas on voimalik suurendada liikme kirjatundja riburada moodsad kirjandusteaduslikud meetodid, retoorikakriitika, narratiivikriitika jne.
Eesmärgiks on neil kõigil prohvetiraamatu kui vastava žanri esindaja terviklikkuse ning selle teoloogia rõhutamine ja uurimine. Omaette liini moodustab Hermann Gunkelist alguse saanud vormilooline uurimine, mis prohvetikirjanduse puhul on tipnenud uurijatega nagu Claus Westermann, Klaus Seybold ja Marvin A.
Prohvetlusest vanas Lähis-Idas ja Iisraelis Ent uurimine pole lõppenud ja lõplikku teadmist polegi. VT redaktsioonikriitilise uurimise ajastu pole veel läbi ning palju kogu VT-d läbivaid redaktsioone ning nende dateerimist käsitlevaid töid ootavad veel kindlasti avaldamist.
Viimased on hakanud sulanduma kaanoniloolise uurimisega ning nende süntees pakub veel palju olulist avastamist. Nagu sissejuhatuses osutatud, on prohvetikirjanduse uurimises toimunud lisaks muutus, mille on põhjustanud eelkõige vana Lähis-Ida tekstibaasi ja ajaloo laiem tundmine ning tunnustamine piibliteadustes.
Kui lähtuda näiteks küsimusest, millised tekstiosised võiksid minna tagasi prohvetite prototüüpidele, siis võiks praegust paradigmat lühidalt kirjeldada ka nii: kuna eriti kirjandus- aga ka redaktsioonikriitiline uurimine kompavad juba oma piire, siis on edasiseks tööks hädavajalik võrdlusmaterjal väljastpoolt Piiblit. Seda enam, et kõikjal VT teaduses on mõistetud, et eksiilieelsete Iisraeli ja Juuda riikide usundid ei erinenud oma naabrite usunditest kuigivõrd.
Manfred Weipperti, Martti Nissineni ja teiste uuemate prohvetluse uurijate tööde valguses on põhjust eeldada, et VT maalitud pilt Jumala tõelistest prohvetitest erineb üsna palju prohvetitest, kes ameti poolest kuningapaleedes, templites, aga võib-olla ka vabakutselistena tegutsesid vt eriti Weippert ; Nissinen ; ; Kratz Tõenäoliselt on nii vanas Lähis-Idas kui Iisraelis olnud nii ametlikke kui vabakutselisi prohveteid.
Tõsiasi on lihtsalt, et vana Lähis-Ida prohvetitekstidest on säilinud põhiliselt ametlikud tekstid, mille hulgas domineerivad prohveti leivaandja kuninga suhtes sõbralikud õnnekuulutused Weippertj. Nendest tuntavalt erinevate VT prohvetiraamatute tonaalsus läheb — isegi, kui vastavate nimedega prohvetite prototüüpide hulgas on ametlikke prohveteid — aga enamasti tagasi vabakutseliste ja kriitilisematele prohvetitele ning tradentide gruppidele.
Probleemipõhise õppimise võimalikkusest kirikus - Eesti Kirik
Seega on vanast Lähis-Idast säilinud enamasti ametlikud õnnekuulutused, Iisraelist ja Juudast aga mitteametlik õnnetusekuulutus. Prohvetlust kui fenomeni on põhjust terviklikumalt uurida. Näiteks võib küsida, kes siis oli prohvet vanas Lähis-Idas? Kõik komponendid võivad tublisti varieeruda detailides, ent mudel on vältimatult selline.
Näiteks sai Jesaja omanimelise raamatu kohaselt 8. Samamoodi sai Niineve arhiivi tahvlite kohaselt näiteks La-dagil-ili nimeline prohvet 7. Diskussiooni näide: Jesaja kutsumislugu Eelnevalt kirjeldatu juhib meid ühe tähtsaima prohvetikirjandust puudutava uurimisprobleemini.
Tegemist on meetodiga, mis tugineb situatsioonidele ehk probleemidele, mille lahendamise kaudu omandavad õppijad teoreetilised teadmised. Õppijat julgustatakse tegutsema oma õpi- ja mõttetegevust suunava asjatundjana, sest juba õpingute algstaadiumis käsitletakse tõsielujuhtumeid, mille kaudu jõutakse teoreetiliste mudeliteni. Praktikas näeb see välja nõnda, et väiksele rühmale üliõpilastele tutvustatakse juhtumit, mida ei ole võimalik lahendada otseselt varasematele teadmistele tuginedes. Ajurünnaku käigus tõstavad rühma liikmed esile probleemiga seonduvaid ideid, mida hiljem selekteeritakse ja süstematiseeritakse.
Kas õnnetuse- ja õnnekuulutuse žanritest saab järeldada midagi nende vanuse kohta? Muu vana Lähis-Ida prohvetikirjanduse põhjal, milles domineerib peaaegu täiesti õnnekuulutus, võiks aga pilt olla hoopis vastupidine: loogiline oleks näiteks Juuda kuninga õukonnas töötanud Jesajalt eeldada õnnekuulutusi oma kuningale ja õnnetusekuulutusi naaberkuningatele.
Nii on Uwe Beckeri monograafia omal moel lõpule viinud Otto Kaiseri avatud idee, et Jesaja jne on vahendanud soodsaid sõnumeid oma kuningale ja vaenulikke Iisraeli, Aramea ja teiste kuningate vastu. Õnnetusekuulutused oma kuningale ja rahvale on siis katastroofijärgsed, s.
Õnnekuulutused rahvale kui ühtsele Iisraeli rahvale eeldavad siis juba kuningriikide lõppu. Muidugi on selline nägemus pehmelt öeldes poleemiline, sest VT teoloogia mõistes muutub pilt Jesajast kui reaalselt elanud prohvetist kardinaalselt.
Jesaja ei kuulutanuks siis ju üldse ette Jeruusalemma hävingut, ei manitsenuks ega hoiatanuks oma kuningat või rahvast. Diskussiooni keskmes on olnud nn Jesaja mälestused sks Denkschrift — ja kõige enam Jesaja kutsumislugu Js 6.
Kui vaadelda probleemi eriti minimalistlikult, võiks esile tõstatuntud paradoksaalse kuulutuse, milles Jumal kutsub Jesajat üles tegema raskeks rahva kõrvad ja sulgema selle Kas on voimalik suurendada liikme kirjatundja, et see ei kuuleks ega näeks ega mõistaks õnnetusekuulutust saabuva hävingu kohta.
Beckeri kohaselt näiteks saaks 7. Kuna VT enda ajalookirjutuse tendentslikkuse tõttu on meie teadmised vana Iisraeli ajaloo kohta suhteliselt piiratud, siis on kõige lihtsam võtta referentspunktiks esimese templi hävitamine.
Ja sealt edasi väita, et enne pidi juhtuma selline katastroof, kui võis hakata väitma ehk kirja panema, et juba Jesaja olla kuulutanud sellist häda ning rahvas polnud sellest aru saanud, sest Jumal olla käskinud silmad sulgeda.
Piibliteadustes tähistatakse sellist prohvetikuulutust väljendiga vaticinium ex eventu ehk ennustusena lähtudes sündmusest. Siit tuleneb aga põhimõtteline küsimus, kas Js laadis õnnetusekuulutus on võimalik ainult post eventu või võiks see kuidagi olla mõeldav ka enne. See omakorda on seotud laiema küsimusega, mis põhjusel hakati üldse prohvetikuulutust üles kirjutama.
Prohvetid või tema jüngrid vrd Jeesuse jüngreid võisid ka ise kirjutada, ent sellisel juhul pidi kirjutatu säilimine olema kas õnneküsimus või sisaldama midagi sellist, mis sundis seda säilitama. Weippert on oletanud, et õnnetusekuulutuse säilitamise põhjuseks saab olla selle täideminek. Vahetult sündmuse eel öeldud prohveti sõnad kahtlemata meenuvad kuuljatele sündmuse järel. Nii on arvatud Aamose ja Hoosea puhul seoses põhjariigi Iisraeli langemisega Nii saaks oletada ka Kas on voimalik suurendada liikme kirjatundja ja Js puhul.
Seda enam, et teadlaste enamus keeldub salmi tunnistamast pärinevaks hilisemast ajast kui 8. Näiteks võib tuua Thomas Wagneri katse siduda salme 1—10bα ja 11 nn Süüria-Efraimi sõdadega.
Viimast, Iisraeli ja Damaskuse aramealaste vahel toimunud konflikti oletatakse aastail —, ehkki ainus ja kahjuks mitte selge allikas on Jesaja raamat ise. Väga värske ja kaalukas on aga Reinhard Mülleri raamatmille põhiteesi sünni tunnistaja Münchenis Ta oletab, et ajalooliseks referentspunktiks võiks olla hoopis aastamil Jeruusalemm pääses ülinapilt Assüüria kuninga Sanheribi võidukäigust.
See on sündmus, mille kohta on allikaid rohkem; lisaks sellele on teada, et Iisrael ja selle pealinn Samaaria juba langesid Süüria-Palestiina ülestõusuna — tuntud sündmus oli katastroofiliste tagajärgedega, sest koalitsioon ei õnnestunud, vastuolud naabritega hoopis süvenesid ning assüürlased lõikasid ära hulga Juuda territooriumi. Jeruusalemma pääsemise piiramisest on isegi VT kuulutanud puhtaks imeks 2Kn — Sellise välispoliitiliselt ülipingelise ja väljakannatamatu olukorra taustal on õnnetusekuulutus ju tegelikult loogiline vrd Müller Niisiis tuleb küsimus vana Iisraeli prohvetitest esitada uuesti.
Üks on kindel, midagi pidi olema prohvetites nii mõjus, karismaatiline, ühiskonnast sõltumatu või Jumala kutset väljendav, et neist jäi ajalukku ja VT kirjandusse selline jälg. Ja siin tasub meelde tuletada Uku Masingu häält, kelle jaoks oli prohvetlus üks kesksemaid uurimisteemasid vrd Nõmmik Ehkki Masingu prohvetluse käsitlusi on parem mõista Tema käsitlustes on prohvet keegi, kes ei saa teisiti kui vastata jumalikule kutsele ja täita jumalikku tahet; VT prohvetid, sealjuures Masingu arvates mitte kõik, kellel on oma raamat, on ainsad genuiinse Jahve usundi esindajad.
Masingu järeldused klapivad põhimõtteliselt Weipperti Kas on voimalik suurendada liikme kirjatundja, ehkki mitte detailides, ent Masing juhib tähelepanu sellele, et jumalikku häält prohvetites ei tohi religiooniloolise uurimise käigus unustada.
Nii tuleb tõdeda ka Jesaja Kas on voimalik suurendada liikme kirjatundja kui ka ollakse õukonnaprohvet ja oma leivaisale ehk kuningale ei oleks justkui võimalik üldse midagi ebameeldivat teatada, ei saa mööda tõsiasjast, et ka õukonnaprohvet suhtles numinoosse jumaliku maailmaga ja pidi esmalt sellele alluma.
Näiteks negatiivsest vastusest jumaliku tahte järelepärimisele ehk negatiivsest oraaklist ei pääsenud ka kuningas mitte. Prohvetikirjanduse eksegeesimise hermeneutiline aspekt Enamuse VT prohvetite prototüüpide elamise ja tegutsemise faktis kahtlevad tänapäeval ehk vaid totaalsed nihilistid. Vähe sellest, et ka kõige kriitilisemad uurijad suudavad prohvetikirjanduses tuvastada ütlusi, mis pärinevad prototüübi enda suust või tema lähikonna üleskirjutustest, lisaks tuleb ikka meelde tuletada tõika, et niisugune hulk suulist ja kirjalikku pärimust ei saa tekkida tühja koha peale.
- Скорее всего придется пересмотреть маршрут.
- Когда она попросила, он принес ей мыло и шампунь.
- Parast liikme suurendamist
- Редкие огни, которые Николь замечала впереди, явно были размещены в поселении оккупантами.
Ent tunnistada tuleb ka seda, et lõviosa prohvetiraamatute tekstist on pärit hilisemate kirjutajate ja interpreteerijate sulest. Küsimusele, kuidas on võimalik näiteks nelisada aastat Jesajast hiljem kirjutatud teksti tunnistamine Jesaja omaks, saab vastata järgnevalt. Esiteks ei tuntud vanadel aegadel mitte tekstide autorlust, vaid autoriseerimist, ehk paljud tekstid muutusid aja jooksul nii tähtsateks, pühadeks, ajatuteks, et nende puhul ei olnud võimalik arutelu teemal, kes nimelt kirjutas.
Esmane allikas sellistele autoriteetsetele tekstidele oli alati Jumal, sealt edasi erilised isikud, kellele Jumal on usaldanud oma sõnumi.
Viimased olid enamasti prohvetid või prohvetlikud. Seega sai ükskõik millise püha teksti kirjutajaks olla vaid keegi neist, mis siis, et mõni lõik lisati alles mõne autori üle mõtiskleva lugeja või kuulaja poolt kaasajal. Teine asjaolu, mida tuleb VT ja ka prohvetikirjanduse puhul arvestada, on selle elavus ja voolavus kuni kanoniseerimiseni alles ajaarvamise vahetusel. Vanematelt põlvkondadelt pärit tekstis sisalduv Jumala sõnum vajas üha uut ja uut seletamist ja eksegeesimist kaasaegsetele.
Seega ei mõistetud tekstide muutmist ja täiendamist iialgi muutmisena, vaid ikka kommenteerimisena. Sõnumis kui sellises ei muutunud midagi, küsimus oli vaid ajastu muutumises, mis vajas kunagi antud sõnumi reinterpreteerimist. Seega on teoloogilises ja religiooniloolises mõttes nii prohvetite endi kuulutus kui ka hilisemad täiendused ühtemoodi olulised, sest kõik nad on tunnistused Jumalast ja tema manitsustest ning tegudest nagu ka teoloogide refleksioonidest oma kaasaja üle.