Mida utleb liige

Jumala, meid armastava Isa kirjad meile. Lääne kristlane teeb risti ülevalt alla ja vasakult paremale, ida kristlane ülevalt alla ja paremalt vasakule. Polnud kellelegi enam ettekandeid kirjutada, aga ta muudkui käis. MTÜ eemärk — võib olla üldine ja tingimata ei pea loetlema selle täitmiseks plaanitavad tegevused või tulemused. Kristlaseks ei hakata, kristlaseks saadakse.

Kui dokumendid valmis, lase need igaks juhuks enne allkirjastamist oma maakondliku arenduskeskuse konsultandil üle vaadata täiesti tasuta saab ja seejärel edasta need koos nõuetekohase avaldusega registrile.

Seda saab teha ise ettevõtjaportaalis, kui kõik asutajad ja juhatuse liikmed saavad anda digiallkirja MTÜ asutamise kulu piirdub riigilõivuga. Teisel juhul peavad määratud juhatuse liikmed minema notari juurde, kes kinnitab nende allkirjadega avalduse MTÜ registrisse kandmiseks. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot.

Ise postiga registrile dokumente saata enam ei saa. Veebi kaudu asutades ei pea avaldust koostama, vaid selleks on täidetav vorm. Pane tähele, et ettevõtjaportaalis tuleb lisaks väljade täitmisele üles laadida asutamisleping koos põhikirjaga, mida ei pea failina eraldi allkirjastama.

Kõik asutajad ja juhatuse liikmed peavad nimelt ükshaaval Ettevõtjaportaali sisse logima ja seal allkirjastamise etapis süsteem ütleb, kelle allkiri on antud ja kel puudu Mida utleb liige avaldusele oma digiallkirja andma, millega asutajad allkirjastavadki asutamislepingu ja juhatuse liikmed avalduse ning kinnitavad sellega oma nõusolekut juhatuse liige olla. Riigilõivu saab tasuda kandeavalduse koostamise ühe etapina internetipangas. Lisaks tuleb registrile esitada sidevahendite andmed telefon, e-post, kodulehtveebis käib see kõik ettevõtjaportaali kaudu.

Kui kõik dokumendid on korras, teeb register uue MTÜ kande viie tööpäevaga; kui mitte, annab register aja puuduste kõrvaldamiseks. Juhatuse liikmel on eriline tööleping Soraineni advokaadi Katrin Altmetsa sõnul ei saa juhatuse liikmel olla Mida utleb liige töölepingut, sest töölepinguseadus talle ei kehti.

Kuidas asutada mittetulundusühingut?

Samuti ei kehti juhatuse liikmele ka riigi pakutavad garantiid, näiteks töötuks jäämisel töötuhüvitis või koondamishüvitis. Altmetsa sõnul on töölepinguseaduses kaval punkt, mis ütleb, et juhatuse liikmel ei saa olla töölepingut. Kui aga seadus ütleb, et töölepingut olla ei või, siis mida sellises olukorras teha?

On kolm Mida utleb liige käsundusleping, käsundus- ja tööleping või tööleping. Lepingutüüp sõltub tööülesannetest.

Esiteks on juhatuse liikmel ainult käsundusleping. Kui juhatuse liige täidab ainult äriühingu igapäevast juhtimise funktsiooni - esindab äriühingut, korraldab selle igapäevatööd - siis saab temaga sõlmida ainult käsunduslepingu. Ta märkis, et kindlasti peaks lepingu allkirjastaja süüvima õiguste ja vastutuse punktidesse.

Ning oluline on pöörata tähelepanu ka tingimustele, mis puudutavad puhkust, lähetusi, tagatisi ning motivatsioonipaketti.

Samuti soovitas Sarapuu juhatuse liikmetel leppida kokku tingimused, mis puudutavad juhatuse liikme tagasikutsumist ning lepingu lõpetamise hüvitisi. Teiseks võib juhatuse liikmel olla ka kaks lepingut - käsundus- ja tööleping. Kui juhatuse liikmeks saanud inimesel on lisaks juhtimisele ka mõni muu funktsioon, näiteks raamatupidamine ja ta jätkab näiteks palgaarvestust, mis ei kuulu juhtimisülesannete juurde, siis tuleb juhatuse liikmel sõlmida kaks lepingut.

Tööleping raamatupidajana ja juhatuse liikme käsundusleping võlaõigusseaduse alusel juhatuse liikme töö tegemiseks. Kolmas võimalus juhtimisrollis on ainult tööleping, mis tähendab juhtivas rollis isik, kes ei ole juhatuse liige, võib töötada tavalise töölepinguga. Miks on oluline teha vahet?

Võlaõigusseadus ei ütle, kas juhatuse liikmele peab tasu maksma ja millal seda teha. On konfessioone, kes sellega päevast päeva tegelevad ja kellel on see nagu programmis sees, et 90 tundi kuus pead ukselt uksele käima ja ajakirju pakkuma vms.

Palun, mitte! Te näete, kuidas see eestlastele mõjub. Kui mind tuleb keegi pöörama Seda on juhtunud isegi saunalava peal! Ja ma istun seal saunalava peal ühiskondlikus kohas ja mind pööratakse usku! Teate kui vastik see on! Ma millegipärast ei tahtnud enam üldse leili võtta, kuigi oleks ju võinud.

Endal on häbi, kui keegi seda sellisel viisil teeb. Ma ütlen täie vastutustundega — ärge olge misjonärid selle sõna kõige halvemas mõttes. Ärge minge teisi pöörama, vaid elage nii, et nad pöörduvad ise teie poole ja küsivad, kuidas oleks võimalik pöörduda Jumala poole ning mis neil tuleks selleks teha. Kuidas ennast kristlikult harida või Mida utleb liige Mis võimalusi selleks on?

Ka siin Jaani kirikus? Jaani kirik on üks paremaid elukestva õppe keskusi. Ühesõnaga kõigepealt jumalateenistus, jutlus, pihikõne — kõik see, mis Mida utleb liige toimub. Need on väga korralikult ette valmistatud jutlused. Mõni on võib-olla igavam, mõni elavam, aga mitte ühelegi Jaani kirikus peetud jutlusele ei saa mu meelest ette heita seda, et seda ei ole korralikult ette valmistatud, korralikult tehtud.

Loomulikult oli ka koolis nii, et mõni tund oli tapvalt igav, aga millegipärast me käisime ka matemaatikat, eesti keelt, laulmist ja mida kõike veel saamas, sest meil oli vaja nendes hinded saada ja lõppkokkuvõttes me muutusime haritud inimesteks. Vaimne haridus koosneb ka paljudest komponentidest. Kõik need ei Normaalne liikme suurus noorukitele alati olla säravalt vahvad ja paeluvad, vaid võivad vahel olla ka väga tõsised ja n-ö igavad.

Aga need nii mõnedki igavad jutlused on mulle mõnikord rohkem andnud kui säravad tulevärgid, kus näide järgneb näitele ja lõpuks saad aru, et oli väga-väga vahva, aga millest ta rääkis?

Vaat ei mäleta enam. Aga üks näide tappis teist jne. Olulised on Mida utleb liige, mis on kolmapäeviti kella kahest pärast hardushetke ja kella kuuest õhtul vastavalt sellele, kas oled töö- või vaba inimene. Kindlasti ka lugemine, lugemine ja veel kord lugemine. Eelkõige pühakiri. Hommikupalvuste kuulamine raadiost. Paljud palvused on sellised, et mina suudan neid täitsa lõpuni kuulata kõik see viis minutit. Aga mõned on seal muidugi ka sellised, et panen kohe kinni ja järgmisel päeval ei kuula, sest tean, et sealt pole midagi tulemas, ainult üks ohkimine ja ähkimine, ei midagi enamat.

Tuleb valida omale oma tee. Üsna mitmetel Jaani kiriku liikmetel on huvitaval kombel kõigest sellest, mida neile oma kirikus pakutakse, puudu jäänud või liiga vähe olnud ning nad istuvad ja õpivad Usuteaduse Instituudis. On öeldud, et kui ei oleks Jaani kirikut, siis oleks instituut ammu võinud oma uksed kinni panna, sest umbes pooled on seal Jaani koguduse omad.

Saab näha, mis Mida utleb liige saab. Loodetavasti ei saa neist kõigist õpetajaid, sest meil ei ole nii palju kohti neile siin Eestimaal pakkuda. Ja siis nad enam siia Jaani kirikusse ei tuleks, elaksid kuskil maakoguduses miinimumpalga peal. Aga olgu sellega, kuidas on.

Jumal teab ja Temal on iga inimesega oma plaan. Kui tihti peaks usklik inimene käima kirikus? Kui jääb pikem vahe sisse, kas siis enam polegi kristlane? Aga küsimus on lihtsalt selles, et nii nagu me kõik oleme küll riigi kodanikud, on osad kodanikud millegipärast teistsugused: makse ei maksa, hiilivad kõrvale, nõuavad rusikat viibutades haiglas endale kõige paremat teenindamist, tasuta vanadekodusid oma vanematele ja vanavanematele jne.

Nad ei anna mitte midagi, aga võtta tahavad maksimaalselt. Ka kirikus on inimesed, kes võtavad asja tõsiselt, ja on inimesed, kes käivad ainult saamas: jõulude ajal ja mõnel muul lühikesel hetkel tahavad nad, et kõik oleks korras.

Aga selleks, et sel hetkel oleks kõik korras, on vaja seda terve aasta korras hoida. Inimene võiks kirikus käia kord nädalas. Jaani kirikus on see võimalus väga laiaks tehtud: olgu see siis kolmapäevane pooletunnine hardushetk poole kahest kaheni, kolmapäevased piiblitunnid, neljapäevane armulauaga palvus või pühapäevane jumalateenistus või igasugused muud asjad, mis siin toimuvad.

Me saame siit skaalalt, mida on avalikku üritust ja lisaks kõik ristimised-laulatused-matused, kuhu ei sattu, kui need on võõraste omad, midagi sellist ikka, mis sobib ja millest me võiksime regulaarselt osa saada. Martin Luther on öelnud Mida utleb liige käimise kohta, et kui inimene tahab, et Luther teda ristiinimeseks peaks, kui see oleks inimese jaoks oluline, siis peaks ta vähemalt kord aastas armulaual käima — ma ei tea, kas meie jaoks tänapäeval on enam oluline, mida Luther mõtles või ei mõelnud, aga luterlastena ju VÕIKS see siiski olla tähtis Tulge KÕIK.

Nii nagu öeldakse, et ristimine teeb kristlaseks, aga armulaud aitab elada kristlasena. See on väga selge ja konkreetne abivahend sel teel.

Kui jääb pikem vahe armulauaga sisse, siis ei ole täieõiguslik koguduse liige. Meie luterlikus kirikus on seadus, et kui ei ole kahe aasta jooksul käinud kordagi armulaual, siis inimene kaotab staatuse, mille kohta öeldakse täieõiguslik koguduse liige.

See tähendab, et siis kaob õigus valida koguduse juhtorganeid jms. Kui sind üldse ei huvita Jumala Mida utleb liige, siis hoia eemale ka valimistest, sest sa võid siis väga valesti valida. Teine asi on veel liikmeannetuse küsimus. Need kaks asja peaksid kahe aasta jooksul olema vähemalt ühe korra tehtud, siis oled täieõiguslik koguduse liige.

Aga kristlaseks olemist see ei katkesta, kui sa oled üle aasta olnud armulauast eemal või pole liikmeannetust maksnud. See ei ole kristlaseks olemisega seotud. Mis koht on Piiblil kristlase elus? Kas piisab kirikus kirjakohtade kuulamisest või peaks Piiblit ka iseseisvalt lugema? Milliseid osi eelkõige? Piibel on kristlase käsiraamat, maakaart, navigatsiooniseade. Nagu navigatsiooniseade — kui tahad põrutada otse põõsasse või põrgusse, siis ära Piiblit loe.

Aga samas jälle on ka nii, et sa võid seda lugeda nagu Vargamäe Andres ja põrutada ka põõsasse või põrgusse. Ma kardan küll, et sellised mehed lähevad sinna ikka päris otseteed.

Kuigi see on kohtumõistmine, siis ma ikkagi ütlen, et minu jaoks on ta üks eesti kirjanduse kõige vastikumaid kujusid üleüldse. Isegi Kaval-Ants on palju mõnusam sell kui Vargamäe Andres oma kangusega ja Piibli lugemisega ja rusika vehkimisega Jumala poole.

Piibel peaks olema Mida utleb liige — maakaardiks või navigatsiooniseadmeks. Võõras linnas ilma kaardita Ma näiteks alles nüüd hakkan Brüsselis kõiki oma liikumisi enam-vähem nii tehtud saama, et ma enam üldse ei võta kaarti kaasa.

Ma tean, kuidas on kõige otsem tee sellest korterist, kus ma seal elan, kesklinna ja Rootsi kirikusse. Ma tean, kus seal on üks või teine park jne. Aga kui mind kutsutaks kuskile äärelinna kellelegi külla, siis ma vajaksin küll päris pikka ja põhjalikku seletust, maakaardi juppi ja metroopeatuste nimesid. Piibli roll Jah, see on asendamatu. Sa võid lugeda paljusid raamatuid, aga kui sa ristiinimesena ei loe Piiblit, siis on sinuga tegelikult hale lugu. Kõik muud on tõlgendused, aga see on algtekst.

Sellele lisaks võib teisi tekste lugeda, aga põhiteksti peaks lugema. Kas piisab kirjakohtade kirikus kuulamisest? Piisab küll, kui seda teha iga päev. Aga kui iga päev ei käi, siis tasuks kodus vahepeal lugeda.

Kuidas asutada mittetulundusühingut?

Piibli iseseisva lugemise puhul on küll see soovitus, et on olemas mitmeid kohti, mis aitavad püsilugemist järje peal hoida, kus antakse igaks päevaks mingit lugemist ja kus käiakse Piibel aasta või paari jooksul lõigu kaupa süsteemselt läbi.

Ärge sumage Vana Testamendi sügavustes ja ärge otsige sealt mingeid erilisi asju, vaid lugege Uut Testamenti. Tehke veerand, aga tehke hästi — sest uus Testament on umbes veerand kogu Piiblist ja sealt saab ristiinimene oma põhiasjad kindlasti kätte. Minu jaoks on Luuka evangeelium ja Johannese evangeelium kaks sellist eelistust, mida tasub taas ja taas läbi lugeda. Taas ja taas lõigu kaupa lugeda, mõtiskleda nende üle. Piiblis on ka selliseid osasid, kus me võime väga kinni jääda.

Näiteks Vana Testamendi psalme lugedes võib elu väga kiiva kiskuda. Ja kui meil ei ole seletust juures, siis võibki tulla arvamus, et Jumal käsib kõik järgmised ja järgmised rahvad maha tappa jne. Sellel, miks katoliku kirik ei andnud Piiblit omal ajal lihtrahva kätte, oli oma mõte.

Piibli saab anda inimese kätte siis, kui ta orienteerub selles asjas ja kui ta oskab seda lugeda. Sellise harimatu rahvahulga kätte, kes ei oska lugeda, ei ole mingit mõtet Piiblit ulatada.

Teine asi on see, et haridus peaks andma Piibli lugemisel mõistmise, mida sa loed. Nii nagu Piiblis on üks kirjakoht, kus Etioopia kojaülem loeb Jesaja raamatut ja siis läheb keegi ta juurde ja küsib, kas ta ka aru saab, mida loeb. Mees tunnistab, et ega ta tegelikult ei saa. Piiblis on väga palju kohti, mis iseseisval lugemisel on liiga rasked või isegi eksitavad.

Nii et olge ettevaatlikud Piibli lugemisel, kui te sumpate näiteks Vana Testamendi sügavustes. Mida utleb liige soovitus on eelkõige lugeda Uut Testamenti. Kuidas õppida sõna kontrollima? Kas see on õpitav? Millist sõnakasutust tuleks vältida? Mida ei peaks sõnades ega ka mitte tegudes väljendama? Mõtle, enne kui ütled. Haavavat, haiget tegevat sõnakasutust tuleks vältida. Mul on meeste trenn. Alguses oli päris jube.

Aga tasapisi mõjub. Mida utleb liige inimese juuresolek. Ja mitte see, et käiks pidev manitsemine.

2. Kes on ristiinimene?

Kuradeid vanduv ristiinimene Mõningaid selliseid ma tean. Ausalt öeldes on see päris kohutav. No mis. Jäta nüüd järele, ära Teda igale poole ka topi. Pidev vagatsemine oma juttudes ka ei sobi. Kui me selliste asjadega n-ö üle soolame, siis läheb asi läägeks. Andke mulle andeks, aga minu meelest pole asi mitte niivõrd sõnades, vaid nende vääras kasutamises või vääras kontekstis kasutamises.

Mis välised tunnused kristlasi teistest eristavad ja omavahel ühendavad? Kas risti peab kandma? Osa uskmatuid kannab ka risti — kas nii tohib või riskivad nad millegi suuremaga? Uskmatute ristikandmine on nii, nagu see on. Ta vaeseke vist ei teadnud, mis tal sinna oli kirjutatud. Ristikandmisega on ristimata inimese puhul sama lugu — tihtipeale lihtsalt ei teata. Nagu see kantpeade lugu on, mida ma olen leerilastele rääkinud. Et kantpead lähevad pärast õnnestunud röövi kullapoodi ning ostavad riste ja kette.

Kui sa ei tea, mis see on, kui sa ei tea asja sisu, siis võib igasuguseid asju juhtuda. Inimesed võiksid ikkagi teada neid vidinaid ja sümboleid, mida nad kannavad. Ei ole ju ükstaspuha, kas me paneme risti üht- või teistpidi Mida utleb liige.

Kui me paneme selle teistpidi kaela, siis see on hoopis satanistide märk. Uurige järele, mida te endale külge riputate. Aga minu jaoks ei pane see mind ennast teisiti mõtlema.

Juhatuse liikmel on eriline tööleping

Ma mäletan, Mida utleb liige Jaan Kiivit kunagi ütles, Mida utleb liige ta ei kanna enam vaimuliku särki, kuna ka kõik Usuteaduse Instituudi tudengid panevad selle endale kohe selga, et sellega eputada.

Et tema jaoks on see läägeks läinud ja tema kannab nüüd lipsu. Kõik söövad noa ja kahvliga, kas mina peaksin selle asemel nüüd lusikaga või üldse näppudega sööma? See, et kõik või paljud midagi teevad ja mina nüüd teistoodi käitun, see ei ole ka päris kristlase tunnusmärk. Sina kanna risti uhkusega selle sõna heas mõttes ja miks mitte ka riiete peal. Nii nagu mina kannan vaimuliku särki ka n-ö argipäeviti ja rännakutel panen selle selga, sest nii on lihtsam.

Inimene, kes sulle lähedale tuleb, näeb selle sümboli järgi ära, kellega on tegemist, ja ta ei tule sinuga autodest ja naistest rääkima, vaid võib-olla on tal ka sinu kõrval bussis või rongis istujana sind millegi jaoks vaja. Rist on tunnusmärk, mis võib-olla aitab anda meil signaali sellest, kes me oleme. Seda kandes peaks siis ka veidi väärikamalt käituma. Luterlased teevad igapäevaelus väga harva ristimärki.

Kas peaks rohkem tegema? Millal see oleks vajalik? Ristimärgi tegemist võib võtta kui väga lühikest palvet. See on äratuntav ja teistele nähtav palve. Küsimus on lihtsalt selles, millises olukorras sa oled valmis, et seda nähakse. Ristitegemine sarnaneb natuke sellega, nagu sa hakkaksid kuskil valju häälega palvet lugema — kohvikus või muus avalikus kohas. Me ei pea häbenema, aga me ei pea tegema mingeid asju ka nii, et see teistele kuidagi ebamugavust tekitaks või tunduks pealetükkiv.

Kirikus või omaette olles on see täiesti kohane.

• Kuidas asutada mittetulundusühingut? - Hea Kodanik
• Kuidas suurendada soost kiiresti
• Juhatuse liikmel on eriline tööleping Soraineni advokaadi Katrin Altmetsa sõnul ei saa juhatuse liikmel olla tavalist töölepingut, sest töölepinguseadus talle ei kehti.

See on palve. See on Jumalalt õnnistuse, kaitse palumine või sellesse uskumise märk, et ma usun, et Kolmainu Jumal on minu ümber, minu all ja minu kohal.

Lääne kristlane teeb risti ülevalt alla ja vasakult paremale, ida kristlane ülevalt alla ja paremalt vasakule. Lisandub see, et kas kolme näpuga või kuidagi teisiti. Aga ristimärki võid ka enda üle mõttes teha. Võiks küll teha ristimärki ja võiks ka rohkem teha. Viimasel ajal on kirgi üles kütnud luterliku kiriku peapiiskopi lause, et kristlased peaksid kapist välja tulema. See Mida utleb liige ju oligi peamiselt sellest, et me ei peaks pidevalt häbenema seda, et me oleme kristlased.

Me võiksime teada anda, et Mida utleb liige oleme olemas siin selles riigis. Aga mitte pealesuruvalt. Kas iga kristlane peaks vähemalt kord elus käima ka palverännakul? Ütleme nii, et ei peaks, aga võiks.

Ma olen ise selle kogemuse saanud. Pean oma tõsiseimaks palverännakuks Santiago de Compostela tee viimase kilomeetri läbimist. Seda soovitan küll neile, kelle füüsis ikka enam-vähem on korras. Ega see nali ei ole käia päevas ligi 30 kilomeetrit ja seda nädal aega iga päev. Tihtipeale ka mägedes ja tuules-tormis-vihmas — ega sul ei ole seal ju tüdrukud vihmavarjudega kahel pool ja vajadusel autot kõrval, mis su mäest üle viiks. See on kohati tõsine füüsiline katsumus ja vajab korralikku ettevalmistust, häid jalanõusid jms.

Aga see on hea kogemus. Ma kinnitan, et see on ääretult hea kogemus, kui käia mõnda sellist vana palverännaku rada, mis on väga hästi tähistatud, mille peal liikujad on enam-vähem samade motiividega kui sa ise, kus kõnelema hakates kellegagi, kes liigub samas suunas samade märkide järgi, võid olla kindel, et sealt tuleb midagi sellist, mis aitab ka sul keskenduda õigetele asjadele.

Selle tee pealt võid omale leida isegi pihiisa või -ema, kuna see on inimene, kellega sa kohtud vaid kord elus ja siis lähed. Nii et jah, aina enam luterlasi käib palverännakul — sageli mõnel Hispaania või Portugali teel. Need retked, mida nimetatakse palverännakuteks Iisraeli Need on eelkõige kristlikud ekskursioonid, kus buss viib kohast kohta, et kõndida võimalikult vähe.

Seal tehakse kõik asjad võimalikult mugavaks, hotellid on väga head jne. Minu meelest on see tõesti eksklusiivne kristlik ekskursioon, pealegi kallis ka veel. Mitte et ma teeksin neid maha, aga ma ei tahaks neid nimetada palverännakuteks.